25.05.2023
Kaitseminister Hanno Pevkur
Kolmapäeval oli Riigikogus arutlusel seadus, mis annaks oravapartei teerullile Nursipalus suurema kiiruse, ning EKRE oli ainsa fraktsioonina selle tagasilükkamise poolt. Seejuures olles mitte kaitsevõimekuste tõstmise, vaid kasutatavate meetodite vastu. Kogu konflikt Kagu-Eestis aga on selgelt Reformierakonna nägu.
Kaja Kallase valitsus proovis harjutusväljaku laiendamise läbi suruda neile omasel teerullimeetodil, pannes kohaliku rahva lihtsalt fakti ette – loodeti, et kõik sujub, nagu tavaliselt, seega ei tehtud mingeid analüüse ega vaetud alternatiivseid võimalusi. Õige menetlusega oleks valulävi olnud kindlasti madalam, kuid Reformierakonna traditsioonilise teerullipoliitikaga tõusis see ootamatult eriti kõrgeks, eriti seetõttu, et kiputi põliskodude kallale.
Ootamatult aga kohati tugevat vastupanu, kohalikud inimesed hakkasid protesteerima. Kerge see neile polnud, sest Ukraina sõjaga seoses on kaitsevõimekuste tõstmine eriti oluline ja risk sattuda oma nõudmistega kellegi “käpikute” sekka oli suur. Samas oli ka Reformierakonna surve inimlikele koduväärtustele sedavõrd suur, et vastupanu hüljata ja kõigega nõustuda siiski enam ei saanud.
Kui lugeda sotsiaalmeediat, siis on nursipalulastel olemas kõva negatiivne pagas varasematest aegadest, mil neile on paljut lubatud, aga saadud on vähe. See ei käi ainult Nursipalu kohta – olgu see mistahes objekt, tootmishoone, suurfarm, kaevandus või miski muu, alati räägitakse kohalikele, et “te peaaegu ei tunnetagi selle olemasolu”. Aga reeglina alati tunnetatakse ja sageli vägagi valusalt.
Valitsusel on trump taskus, sest harjutusväljakut on Eesti kaitseväele väga vaja. Päris võimuringkondadest pole süüdistusi “Kremli agentideks” olemises eriti palju tulnud, need süüdistused on delegeeritud valetajate koalitsiooni ihumeediale ja üksikutele “arvamusliidritele”, kes võtsid sildistamise endi õlule. “Prigožini kaart” käidi ka Nursipalus välja, kuigi varjatumalt.
Osaliselt see ka õnnestus, sest vähemalt sotsiaalmeedia järgi on näha, kuis paljud eesti inimesed on nursipalulaste vastu, nad ei saa aru, miks nood oma kodudest loobuda ei taha. Samas tekitab see küsimuse, et kuidas ollakse nii võõrdunud mõistest “kodu”? Ilmselt ei saa inimesed aru, et kodu võidakse ära võtta ka Viimsi või mõne muu Tallinna-lähises vallas, kui sinna tahetakse ehitada Rail Balticut, ringraudteed või tuuleparki. Nursipalulaste mure näib võõra murena.
Valitsus, sealhulgas Kaja Kallas ja Hanno Pevkur, on nii palju valetanud, et Võrumaa rahvas neid enam ei usalda. Võib-olla oli võrokate kuulutamine põlisrahvaks geniaalne idee, sest see staatus annab palju võimalusi vastupanuks. Eestlastel on aeg ka kogu rahvana põlisrahva staatust nõudlema hakata, et valetajate koalitsiooni globalistlik, rahvusriigi vastu suunatud poliitika on jõujooned juba põlisrahva kahjuks muutnud, massimigratsioon on siia toonud ohtralt võõraid, kodumaa libiseb eestlastel käest ja põlisrahva õigused võivad oluliseks võitlusvahendiks muutuda.
Kuna teerullipoliitika päris efekti ei anna, on valitsus asunud kohalikke omavalitsusi ja elanikke rahaga ära ostma – piisav kompenseerimine olnuks võti juba alguseks, aga ka siis pidid nursipalulased kuulma, kuidas seadused seda ja teist ei võimalda. Poliitikas jätkub aga teerullisõit endiselt, mida näitas kolmapäevane istung Riigikogus.
Harjutusväljakut on Eestile väga vaja, aga selle laienduse puhul on valitsus teinud kõike niivõrd valesti, kuivõrd üldse veel saab. Koalitsioon on löönud ühiskonda ohtralt lõhesid, vastandades kaitsevajaduse ja koduväärtuse, inimesed ja Kaitseväe, riigi ja kodanikud. Aga see ju ongi Reformierakonna nägu.
Nursipalulasi tuleb kiita – väga raskes olukorras, kus sisuliselt vastandusid kaitsevajadus ja koduarmastus, suutsid nad näidata, et ka sõjaohu taustal saab võidelda selle eest, mis on neile oluline. Loodetavasti saab ka Kaitsevägi omad võimalused. Ainult et kõike seda saanuks teha kõvasti valutumalt, kui tegi seda Kaja Kallas.
Uued Uudised