Küll on ikka pikad juhtmed meie asjameestel. Mart Helme hoiatas ammu, et Venemaa on tugevam, kui arvatakse, siis naerdi ta välja ja sõimati putinistiks, et kuidas ta küll Ukraina jõusse ja lääne ühtsusesse ei usu. Nüüd sõeluvad nende samade osatajate püksid püüli. Paraku see meid suurt ei aita. Küll aga tuleks jääda poliitilisem sisekempluse asemel sellistes asjades realistiks ning valmistada riiki ja rahvast ka vajalikul määral ette.
Juba ligi aasta tagasi, pärast venelaste suurt sissetungi, jahutas Mart Helme eufooriat, öeldes veebruari lõpus, et see on küll suur võit, et Ukrainat ei suudetud esimese rünnakulainega purustada, kuid silmas tuleb pidada venelaste suuremat eesmärki.
„See on juba iseenesest võit, et Ukraina ei kukkunud esimese kahe-kolme päevaga kokku. See, et ei õnnestunud neid rivist välja lüüa ja ikkagi organiseeriti vastupanu ja nende linnade ümber ja linnadesse koonduvad lahingud, see on juba iseenesest võit. Aga ärme ära unusta, mis on venelaste eesmärk – ära hävitada seni kehtinud maailma julgeoleku ja maailma majanduse kord. Ja Ukraina on see alasi, millel see puruks taotakse,” rääkis Helme vaadates otsa reaalsusele. Ja täna näeme, et tal oli järjekordselt õigus, kuigi talle mindi karjas kallale, sest see jutt ei läinud ju üldise soovunelmaga kokku.
Nüüd ärkas ka kaitseminister Hanno Pevkur unelmatest ning rääkis riigitelevisioonis, kuidas Venemaa sammud viitavad suurele pealetungile.
„Ajal, mil liitlaste seas pole täielikku üksmeelt, kas ja millal saata Ukrainale abiks tanke, on märkidest võimalik järeldada, et järgmised kaks-kolm kuud saavad Ukraina jaoks olema kriitiliselt olulised,“ ütles Pevkur.
“Tundub, et venelastel on taktika, et võimalikult palju kurnata Ukraina ja liitlaste õhutõrjesüsteeme (—) Murekohti on küll ja need kaks-kolm kuud on kriitilised ja me peaksime olema valmis, et Venemaa proovib selle aja jooksul teha väga suurt pealetungi,” ütles Pevkur.
Jälle meenub Mart Helme aastatagune jutt, kus ta viitas sellele, et venelaste strateegiat ei saa alahinnata ning loota üksnes Putini kadumisele, pole mõtet.
Alles joovastuti Ukraina vastupealetungi üle ning mõned „eksperdid“ pidasid sõda juba võidetuks. Nüüd aga teatab minister, et „seis Ukrainas on keeruline, Venemaa koondab uusi jõude, on toonud elavjõudu väga palju juurde“ ja et kõik sammud viitavad suuremale pealetungile.
Täna teatas Venemaa välisministeerium, et saadab Eesti suursaadiku Vene Föderatsioonist lahkumiseks. Venemaa kutsub tagasi oma suursaadiku Tallinnast. Sellised sammud on märgilased ja evivad teatud signaale.
Saksamaa ei taha tanke anda. Tšehhi teatas, et tema Poolale ja Baltimaadele ohu korral appi ei tõtta. Riigid on kurnatud nii raha, relvade, humanitaarabi jagamise kui ka sõjapõgenike vastuvõtmisega.
NATO ajusurma ja variant B-d mäletate? Paragrahv viis on üldse maha vaikitud. Ja kuhugi pole kadunud ka tuumaähvardused.
Aarne Mäe