31.03.2018
1SI24BNOV15F88
Inimestel on alati olemas valikud — ja üks neist on oma peaga mõtlemine, selle asemel et minna kaasa massipsühhoosiga.
Sageli hüppavad inimesed just peavooluvankrile ja sätivad oma mõtlemise selle järgi, kuidas on hetkel trendikas mõelda. Seda oli hästi näha hümniseaduse arutelu aegu, kui inimesed hakkasid kartelliparteide jaburustele massiliselt kaasa kiitma. Oma veendumuste järgi elamine muutub tänases maailmas aina raskemaks ja sageli ka ohtlikumaks, seega eelistavad inimesed mõelda võõraid mõtteid.
Minu vastumeelsus lääneliku mõttelaadi vastu sai alguse aastate eest, kui sotsiaalmeedias ilmus klipp viiest paksust tüdrukust, kes poseerisid bikiinides — see ei olnud meeldiv vaatepilt. Etteruttavalt ütlen, et keegi neist ei olnud ei geneetilistel ega meditsiinilistel põhjustel tüse — kõik viis tüdrukut tunnistasid, et ei hooli dieetidest ega suuda keelduda koogikestest.
Tegelikult polnudki asi mitte poseerivates tüdrukutes, vaid allolevates kommentaarides, mis pärinesid niinimetatud lumehelbekeste põlvkonnalt ja kõlasid umbes nii: “Ah kui vaprad tüdrukud, nad julgevad olla nemad ise!” Mida põrgut? Tüdrukud ei suuda enda ilu ega enesetunde nimel ennast kokku võtta, näevad ebaesteetilised välja, liigsed kilod mõjuvad halvasti tervisele — ja mingi seltskonna jaoks on nad justkui iidolid!? Üks bikiinitüdrukutest kinnitas, et soovib last — aga mis saab siis, kui ema sureb südamerasvumisse?
Selline heakskiitev suhtumine valedesse asjadesse kogub Lääne ühiskonnas aina hoogu ja üheks selliseks nähtuseks on homoseksualism, mida toetatakse sõnadega: mis võib sul olla teiste armastuse vastu? Mina olen mees, mulle meeldib naist käte vahel hoida ja keegi ei tee mulle kunagi selgeks, et sama hea oleks ka teist meest silitada! Aga ühiskonnale surutakse seda peale kui normaalsust!
Geiteemaga seondub osaliselt ka laste sünnitamise ümber toimuv — homod sooviksid justkui lapsi adopteerida, et normaalsed välja näha, paljud niinimetatud uue mõtlemisega heterod aga teatavad, et nemad ei soovigi lapsi! Kust need lapsendatavad beebid siis tulevad?
Maailm on küll ilmselgelt üle asustatud, kuid lastest loobumise kampaania on võtnud samuti absurdse ja ebaeetilise suuna. Naised teatavad, et ei taha sünnitada, sest lapsed on keskkonnale ohtlikud(!). Silmas peetakse muidugi laste kasvatamisega kaasnevaid jäätmeid (mähkmed) ning lastetoitude ja muu nende jaoks tehtava kraami tootmisel kasutatavaid tehnoloogiaid. Süüdlased on seega sündimata lapsed! Või on nad ettekäändeks, et ennast mitte siduda?
Üha enam naisi deklareerib avalikult, et ei soovi lapsi ja pahandab konservatiividega, et nood sundivat neid sünnitama. Tühja teiega, olge siis pealegi lastetud! Ainult et kui vaadata neid marufeminismile kalduvaid naisi, siis enamik neist on paraku lastetud fuuriad, kelle sõnavõttudest kostab ka kõige rohkem varjatud vihkamist kõigi ja kõige vastu, samuti kompromissitust ja lammutamissoovi, mida lastega emadel lihtsalt pole — väikeste inimesehakatiste eest hoolitsemine annab juurde armastust ja hoolimist.
Lastetuse juures on veel eraldi küsimus ja see on üksindus. Sellised amatsoonid ei leia sageli endale ka elukaaslast, sest temasugusega on raske elada. Kui see aga leitaksegi, siis teadupärast surevad mehed meil üldjuhul naistest varem ja lastetud inimesed kindlustavad endale üksildase elu. Karjäär aga hakkab vananedes käest pudenema, pensionifondid võivad pankrotti minna, vähesed lähedased kaovad kõrvalt ja siis pole kellelegi toetuda. Mina näiteks kuulun küll Üksildaste Huntide sekka, aga mul on lapsed, kes ei lase mul ennast kunagi üksi tunda!
Üks väär mõtteteema, millega on paljud Eesti inimesed, eriti noored, kahjuks kaasa läinud, on oma rahvuse vihkamine. Rahvust kui inimkonna üht igipõlist osa tahetakse üldse hävitada, välja juurida, kaotada. Paraku on just rahvusega seotud inimese identiteet ja selle kadumisel kaovad juured, maapind jalge alt ja igakülgne tugi. Juurteta inimestest saavad väga sageli julmurid — peaaegu kõik julmad diktaatorid on oma rahvuskeskkonnast välja kistud inimesed.
Tänases Läänes tapetakse just Euroopa rahvusi ja näiteks Rootsis on see peaaegu õnnestunud, sest poliitkorrektsusega maadligi pekstud eurooplased alistuvad kergemini. Olete tähele pannud, et Lääne-Euroopa ei nõua ei araablastelt ega neegritelt identiteedist loobumist, vaid seda pigem turgutatakse, oma rahvuse peavad kohustuslikult maha salgama just eurooplased. Või siis tehakse rahvusest odav kaup, nagu seda pakub välja ka president Kaljulaid.
Kui jälgite kasvõi Eesti ühiskonda, siis rahvus on tegelikult jääv nähtus. Eestlased pole siin venestunud ega venelased eestistunud, vaid mõlemad on tugevad just rahvuslikult baasilt. Venelaste identiteeditunne on isegi tugevam, kui vaadata, kui arvukalt käib juba hommikul vene inimesi Toompea Nevski katedraalis. Eesti omariikluse kohalt on venelaste tugev rahvustunnetus küll pisut negatiivse varjundiga, kuid see näitab, et ka neegrite ja moslemite niinimetatud integreerimine on juba ette läbi kukkunud.
Kui jälgida kõiki neid ideoloogiaid, mida globalism ja multikultuursus meile ette söödavad, siis pisutki peaga mõeldes näeb kohe, kui tehislikud, idiootsed ja hävitavad need on. Sugude ja rasside olemasolu eitamist ma ei hakanud käsitlemagi — see on niivõrd mõistusevastane mõttelaad, et lolluste ümberlükkamisele pole mõtet isegi aega raisata!