Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Pada sõimab katelt, aga riigikaitse edasi ikkagi ei arene

05.03.2022
Ants Laaneots valis vale partei – Reformierakonnas maksab Kaja Kallase ja Jürgen Ligi liin, mis kaitsevõimekust oluliseks ei pea.
© Uued Uudised

Reformierakonna poliitilist allakäiku näitab see, kuidas kaitseküsimustes ei suudeta kuidagi üksmeelele jõuda. Kõik algas mõistagi Kaja Kallase võimule tulles, kui kärpevalitsus alustas kokkutõmbamist riigikaitsest.

Alles möödunud teisipäeval teatas Riigikogu saadik Jürgen Ligi, kes kaitseministrina kaotas Eesti sõjaväeluure ning nõudis ka ajateenistuse kaotamist, et “me ei peaks isegi praegu rääkima mingitest relvahangetest” – Ligi tahab nimelt panna Eesti kaitsmise teistele NATO liikmetele, kuigi isegi Saksamaa on tunnistanud, et on lasknud Bundeswehril alla käia.

Kaitseväe endine juhataja, Riigikogu liige Ants Laaneots leiab nüüd usutluses Postimees Nädalale, et Eestil oleks oleks tulnud osta kümneid tanke, et olla võitlusvõimeline sõjaka Venemaa vastu.

Mis siis nüüd Reformierakonnas lahti on – Ligi väidab, et Eesti Kaitsevägi ei vaja ülesehitamist, Laaneots, et vajab? Tundub, et kas Laaneotsa hääl, kes väidab, et tema olevat mitukümmend aastat pidanud võitlust kaitseväe tugevdamise pärast, pole kunagi jõudnud Reformierakonna juhtpoliitikuteni, või vastupidi, Laaneots valetab, ja oravaparteis pole keegi kunagi sellepärast muret tundnudki.

Kuigi ka Ligi lõhkus kaitseministrina Eesti kaitsevõimet, süüdistab Laaneots Isamaad: “Mis nemad, poisikesed, tegid – nad lõhkusid 2014 kogu kaitseringkondade süsteemi ära ja viisid reservväelaste hulga 20 000 peale, aga meil on 63 000 inimest, kes on läbi teinud ajateenistuse üksustes. See on ebakompetentsus. Kaitseväe juhataja oli siis Riho Terras, kaitseministeeriumi toonane kantsler Jonatan Vseviov oli põhitegija.”

Patuoinaste otsimise tuhinas on siiski märgata, et mitte keegi peavooluerakondadest pole võimul olles kaitsevõimekusele eriti tähelepanu pööranud – muidu poleks see praeguses lünklikus seisundis. Kui EKRE võimule tuli, alustas ta kohe nii sõjaväestatud piirivalve taastamise kui kaitsevõimekuse lünkade likvideerimise poliitikat, kuid see põrkus teiste erakondade vastutegutsemisele (EKRE ei tohi ometi plusspunkte saada) ning lõpetati kaporatuuri võimupöördega.

Ants Laaneotsal on hilja kritiseerida – ise ta valis erakonna, mis riigikaitsest üldse ei hooli.