24.08.2021
Tänased meediamajad ei ole mitte arvamuste paljususe vahendajad, vaid ideoloogia- ja propagandakeskused. Pilt on illustratiivne.
Eesti Päevalehes ilmunud artikkel kiriku võimuhaaramisest on sedavõrd hale paskvill, et paljud inimesed ütlevad – no ei suutnud lõpuni lugeda. Sotsialistlik EPL on asunud vaimselt kirikuid põletama, nagu tegi seda Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei 1920-1930. aastatel füüsiliselt.
Ekspress Grupp on Eesti ajakirjandusmaastikule toonud uue žanri – pisikestele seikadele mõeldakse ise juurde seosed ja kujundatakse oma haiges mõttemaailmas välja ulatuslik vandenõuvõrgustik. Nii tekkiski paskvill: “Kuidas peapiiskop ehitas kirikust Eesti võimsaima lobivõrgustiku”.
Põhimõtteliselt kirjeldab kogu artikkel fantaasiaid – et kui kohtusid juhtpoliitik ja kirikujuht, siis liigutati suuri rahasid, jaotati mõjupiirkondi, lepiti salaja kokku tegevustes ja nii edasi. EPL teeb kõik, et kirikut demoniseerida.
Kogu seda ajuvaba kirjutist pole mõtet isegi analüüsida, pigem tasuks vaadata teist poolt. Uued Uudised on varem kirjutanud hoopis sellest, et kiriku mõju kaob ja see ei ole hea.
Kirik ei osale enam väärtushinnangutega seotud poliitilistes konfliktides, vaid eelistab olla “ei külm ega kuum, vaid leige”, leida neutraalne positsioon. Inimesed ootasid näiteks karmi seisukohavõttu Annika Laatsi lõhestustegevuse kohta, aga seda ei tulnud, samas pole kirik ka geisid enda juurde kutsunud, nagu tegi seda Soome luterlik kirik.
Kirik ei võta jõuliselt sõna üleriiklikes tüliküsimustes – ei presidendivalimiste, ei vaktsineerimise sunnismaisuse, ei referendumite osas ja inimesed pigem küsivad, et ei tea, milline on kiriku arvamus, sest seda lihtsalt ei kuule. Sekulaarsele kõrvaltvaatajale tundub pigem, et kirikut pole Eestis üldse näha-kuulda. Kogudused on tõesti väga väikesteks muutunud, usklikke aga veel on, ja nemad tunnevad pigem muret selle üle, et EELK ei tee midagi järelkasvu heaks.
Täiesti mööda on väide, nagu oleks kirikutel rahadega sedavõrd hästi, et remont lausa lendab. Üks varasem uuring ütleb, et 80% Eesti kirikutest on probleeme vundamendiga – seega on pühakojad pigem ohus.
Kirikliku vandenõu osas jäävad Eesti Päevaleht ja Uued Uudised kardinaalselt erinevatele positsioonidele – meie leiame, et kirik on pigem ohtlikult hääbumas ega ole suutnud täita seda rolli ühiskonnas, mis tal oleks vähemalt usklike silmis täita. Punane päevaleht aga väidab, et peapiiskop Urmas Viilma kui ei võta lausa võimu üle, siis suunab halli kardinalina riigi poliitikat.
Tegelikult on kõik see, mida EPL Viilma tegevuse kohta kirjutab, ju täitsa loomulik – peapiiskop peabki oma institutsiooni püsimise eest võitlema, ta ei tohikski varjus istuda ja hääbumist oodata. Lobitööd teevad erakonnad, põllumehed, ettevõtjad jne – miks ei tohi seda teha usklikke esindav EELK?
Väidetavalt ütles tuntud ja armastatud laulja Tõnis Mägi punapropagandistidele: “Mina Delfiga ei räägi!” Just nii peaks käituma ka iga endast lugu pidav Eesti poliitik. Aga ju siis peab ka taasärkavatel padupunastel oma “Pravda” olema.
Neomarksismist nakatud liberaalses Läänes on kristlus vaenlaseks kuulutatud (ja islam omaks) ning EPL tahab ka isakese Marxi heaks midagi ära teha.
Lõpuks aga soovitus EKRE poliitikult Peeter Ernitsalt: “EPL võiks teha analüütilise loo sellest, kuidas LGBT on ajanud oma kombitsad üha sügavamale poliitikasse ja riigistruktuuridesse, eriti sotsiaal- ja haridusministeeriumis.”