Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Päeva sõel (med.): Laari hallutsinatsioonid, Postimehe lõbus maja, vana kommari sõnad T.H.Ilvese suhu ja sireenid udus

-
06.06.2022

Esmaspäevast asus Postimehe peatoimetajana tööle Priit Hõbemägi.

Kui Eestis on vahetumas kogu valitsus ja peaminister, siis Postimees vahetas operatiivselt välja peatoimetaja. See teine sündmus jääb mõnevõrra esimese varju, aga pakub ikkagi huvi, sest kui juht tuleb sallivusäärmuslikust leerist, võib rahvuslehe päisest kaduda põhiseaduse preambulist laenatud uitpõhimõte rahvuse säilimisest, millest Postimees kaldus viimastel aastatel niigi kõrvale.

Kui inimene saab olla peatoimetaja nii Eesti Ekspressis, EPL-is, Õhtulehes ja siis ühtäkki Postimehes, siis see võib rääkida tema administratiivsest andest, kuid peas peab valitsema maailmavaateline pudru ja kapsad. Aga nad on järelikult toitvad.

Eelmine peatoimetaja Marti Aavik sai olla ametis täpselt aasta, aga saavutas rohkem, kui mitu tema eelkäijat: lõi vene Postimehest luuaga minema megäärist peatoimetaja, kes töötas aastaid eestlastele vastu, kõik eestlastest toimetajad seda teadsid ja kurtsid selle üle, aga teha midagi ei saanud.

Kuid olukord, kui lehes vahetus 9 aastaga 9 peatoimetajat, meenutab vana lugu, kui bordell hakkas andma vähem tulu. Omanikud vahetasid lõbumaja juhtinud madamesid üksteise järel, aga asi muutus aina nutusemaks ja bordumaja jäi lausa kahjumisse. Siis keegi tark külastaja soovitas: mis te neid madamesid vahetate, on aeg vahetada välja tüdrukud…

Mart Laar ilmutas täna Isamaa auesimehena aktiivsust ja pajatas ERR-ile: „Ma arvan, et kooslus Keskerakonna ja EKRE näol ei ole praegu Eestile kõige parem. Ja pehmelt öeldes jätab suhteliselt venemeelse mulje.”

Pole midagi teha – mõni jätab venemeelse, mõni aga lausa nõdrameelse mulje. Nagu öeldakse, ilu on nägija silmades. Omal ajal Savisaare portreed tiirus tulistanud Laaril peaks silmamõõduga ju kõik korras olema. Lihtsurelik läheb invaliidistudes haledale toetusele ja peab regulaarselt taastõestama õigust sellele sandikopikale. Mart Laar pandi aga Eesti Panga nõukogu esimeheks ja ta on tänulik selle eest, mainides venemeelsetena oma panijate konkurente. Tegelikult just Isamaa andis meile tegelasi, kes müüsid massiliselt eesti elamislube, ka Kersti Kaljulaid võrsus Isamaast, aga saatis oma lapsed vene lasteaeda ja kraapis Kremli ust. Kunagi oli Isamaa Tallinnas koalitsioonis isegi EV ajaloo kremlimeelseima venekeelse Ühendatud Rahvaparteiga. Seega ei peaks härra Laar ajama haige pea probleemi tervele peale pähe, või kuna ta väidab ennast olevat „venemeelsuse“ ekspert, siis „валить с больной головы на здоровую».

Laar tunnistab, et üldiselt pole ta Eesti pärast mures, kuna Kremli poolt kostab Eesti suunas kõva sõimu. “See näitab kõige paremini, et Eesti on õigel teel,” lisas riigipankur.

Tore, aga tahaks ka mõne muu näitaja alusel seda õiget suunda järeldada. Vene propaganda sõimab vahetpidamata Helmet, Põlluaasa ja kogu EKRE-t fašistideks. Laari loogika järgi tõestab see, et EKRE on veel õigemal teel, kui Laari poolt Eestiks peetav oravate kommuun.

On valmimas näidend “Lennart. Pöördtooliaastad”, mille autor on Jaak Jõerüüt.

Näitlejatena teevad kaasa Ivo Uukkivi, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Ragnar Uustal, Tõnn Lamp, Eva Koldits, Anu Lamp, Christopher Rajaveer, Hardo Adamson ja Toomas Hendrik Ilves. Esietendus on 16. oktoobril Viimsi Artiumis.

„On juhtunud nii, et mitmed Lennarti sõnad seal sobivad väga hästi sellesse hullu aega, kus me praegu oleme,” ütles autor Jaak Jõerüüt.

Jah, kui praegusesse “hullu aega” sobivad NLKP parteisekretäridest stsenaristid, siis mis sellel lennartilgi viga peaks olema. Ka TH Ilves kõlbab näitlejaks küll. Paremuselt järgmine koomiku valik oleks Peeter Oja.

Demokraatia ketikoer Postimees tegi täna uue juhi kindla käe all vanu trikke, avaldades pommuudise pealkirjaga MAAILM EESTI VÕIMUKRIISIST  Välismeedia hinnangul lükkas raudne leedi kõrvale Kremli huve mahitava partei.“

Võis arvata, et „maailmal“, mis ajab siin segamini maailmanimega varalahkunud konservatiivset daami ja provintsiaalset oma papa käepikendust, on täna muidki probleeme, kui Eestis toimuv võimukriisikene. Aga võta näpust: kui Eestis arvatakse, et me oleme maailmanaba, siis maailm peabki arutama oma naba sügelemist. Loodetavasti ei hakata seda jõuga sügama. See välismeedia on viimastel aastatel juba kõike kuulnud: küll tuli üks sõjakas eesti diiva ja pajatas, kuidas ta „vihkab“ (I hate them) oma elanikkonda ja missugune „pasarahe“ (shitstorm) seal hakkab nüüd sadama. Ja siis tuli veel üks eesti diiva, kes kogu vihatud massi „kõrvale lükkas“.

Kahjuks on läänlastel üks puudus – nad ei tee väiksemate riikidel ja nende tegelastel tihtipeale vahet ja võivad arvata, et nende juures käis üks ja seesama KK, kes „pasarahet“ ilusasti ära koristas.

Täna testiti üle-eestilist sireenivõrgustikku, õhtused teleuudised näitasid optimistlikke reportaaže.

Selgitati, et kui mõnd meie linna ähvardab sõjaline rünnak, siis elanikud saavad sellest operatiivselt teada. Küll ei täpsustatud, mida me peaksime selle teadmisega tegema, kui rahval pole varjendeid, kuhu joosta.

Ivan Makarov