Paul Oja kliimapaanikast: kas tõesti tuleks hakata uskuma vandenõuteooriat?

Arvamus,
©UU
Paul Oja on Uute Uudiste kaasautor Soomest.

EKRE liige Soomes ja Uute Uudiste kaasautor Paul Oja kirjutab Brasiilia metsapõlengutest ja kliimapaanikast ning seda Soome kajastuste valguses.

“Olen alati tõrjuvalt suhtunud teooriatesse, mille kohaselt Maa on tegelikult lapik, Kuu tagaküljel elavad mujalised või inimkonda valitsevad sisalikud Arktuuruselt. Kui aga mingitele sündmustele mõni selline uskumatuna näiv teooria paremat seletust pakub kui kõik muud oletused, siis hakkab kuklas tahes-tahtmata tiksuma mõte: aga kui siiski teatud sündmusi kusagilt koordineeritult juhitakse?

Yle poliitilises vestlussaates A-studio arutleti esmaspäeval, 16. augustil muuhulgas ka vihmametsapõlengute üle. Arutelus osalesid Soome roheline välisminister Pekka Haavisto ja Helsingi ülikooli arengumaauuringute abiprofessor Markus Kröger.

Vestluses tõdeti, et Brasiilia, Paraguay, Bolivia ja Argentina territooriumil põleb praegu üle 72 000 eraldi tulekahju. Markus Kröger teatas, et tulekahjude taustal on vajadus laiendada istandike jaoks põllumaid ja kasutusele võtta uusi karjamaid loomakasvatuse jaoks. „Põlenguid süüdatakse selgesti [Brasiilia] presidendi kannustusel,“ väitis ta.

Kuidas Brasiilia president saab kannustada naaberriikide maaharijaid oma metsi maha põletama, see jäi veidi arusaamatuks.

Pekka Haavisto leidis, et G7 maade, ÜRO ja Euroliidu poolt Brasiiliale pakutav tehniline ja rahaline abi tuleks tingimata vastu võtta.

Algul jäi seegi arusaamatuks: kas tõesti on võimalik, et sellise katastroofi ohvriks langenud Brasiilia ei tahagi abi vastu võtta? Pilt hakkas pisut selginema, kui Haavisto mainis, et rahvusvaheline abi on tihedalt seotud Mercosur-kaubalepinguga Lõuna-Ameerika ja Euroliidu vahel. Pealegi ei järgivat Brasiilia Bolsonaro juhtimisel Pariisi kliimalepinguga seotud kohustusi, vaid hoopis demonteerivat oma riigi keskkonnaametit.

Palju selgemini teeb probleemi puust ja punaseks ajaleht Maaseudun Tulevaisuus (26.08.):

„Metsapõlenguid mõjutab Brasiilia populistist presidendi Jair Bolsonaro poliitika, mis kannustab metsi hävitama eriti karjakasvatuse huvides. […] Bolsonaro ise on  põlengute süütamises süüdistanud keskkonnaliikumisi. G7 riike, kes Brasiilia metsapõlengute pärast mures olid, süüdistab ta aga kolonialismis.

Metsapõlengud tõstavad esile Lõuna-Ameerika ja Euroliidu vahelise Mercosur-vabakaubalepingu probleemid. Lõuna-Ameerika lihatoodete impordi kasvatamine ei ole jätkusuutlikul alusel. […]

Lepingu tingimuseks on, et Mercosur-lepingu riigid järgivad Pariisi kliimalepingut. Brasiilia president Bolsonaro väidab, et riik täidab ka praegu Pariisi kliimalepingut, kuigi metsad põlevad suurtel aladel.“

Süüdistuste jõujooned kipuvad vägisi koonduma Brasiilia presidendi Jair Bolsonaro isikule. Kes õieti on Jair Bolsonaro? Värskendagem veidi mälu.

Wikipedia teatab, et Jair Messias Bolsonaro (1955) on endine relvajõudude ohvitser (kapten), kes 2018 valiti Brasiilia presidendiks ja on seda ametit pidanud käesoleva aasta 1. jaanuarist alates. Tema pooldajad peavad teda traditsiooniliseks konservatiiviks, vastased aga paremäärmuslaseks.

2018. a. oktoobris kirjutas Suomen Kuvalehti üks reljeefsemaid liberaliste Silja Lanas Cavada Brasiilia valimistest muuhulgas:

„Bolsonaro on tuntud oma populistliku ja natsionalistliku retoorika poolest. Tema avaldused on kantud rassismist, naistevihkamisest ja homovastasusest. Tema toetajad näevad temas Brasiilia päästjat. Tema vastaste arvates tema valimine tooks kaasa demokraatia murenemise riigis.“

Kuidagi tuttav tekst, kas pole? Pea äravahetamiseni sarnane selle ainega, mida kevadest saadik EKRE aadressil ventilaatorisse on paisatud.

President Bolsonaro poliitika kohta teatab Wikipedia:

„Bolsonaro on lubanud kaitsta põhiseadust, demokraatiat ja vabadust ning võidelda kuritegevuse, sotsialismi ja korruptsiooni vastu. Ta on lubanud vähendada riikliku sektori osatähtsust maa majanduses. Ta on aga teinud ka avaldusi seksuaalvähemuste ja värviliste vastu, ta suhtub tõrjuvalt immigratsiooni ja on antifeminist. Keskkonnakaitsjatesse suhtub ta eitavalt, kuna nende tegevus kahjustab maa majandust.“

Värske (30.08.) Suomen Kuvalehti number esitab täiendavat statistikat Brasiilia põlengute kohta.

Aastatuhande esimestel aastatel täheldati mitmeid kordi üle 300 000 põlengu aastas. Augustikuudest kõige hullem oli 2007. aastal, mil täheldati 91 000 põlengut – enam kui seni kogu käesoleva aasta jooksul kokku. Brasiilia võimude jõupingutuste tulemusena on põlengute arv tunduvalt vähenenud – 130 000 kuni 210 000-ni aastas.

Selle statistika taustal on olukord Brasiilias muidugi hull, kuid mitte erandlik. Miks siis just tänavu on käivitunud üleüldine pasundamine ülemaailmsest katastroofist? Ma nagu ei mäleta eelnenud aastatest nii intensiivset uudisvoogu põlengutest vihmametsades.

Uued Uudised avaldas 28. augustil loo, milles oletatakse, et kliimahüsteeria tegelik eesmärk on tähelepanu kõrvalejuhtimine massirände mõõtudelt, sest vastuseis migratsioonile hakkas juba liiga palju jõudu koguma.

Tundub, et põlengud vihmametsades on kõigi maade ühinenud sallijatele-sotsialistidele eriti tänulik teema. Saab näpuga näidata ja kisa tõsta, et näe, mis toimub. Saab näpuga näidata konservatiivist presidendile ja teda kogu maailma silmis katastroofi süüdlaseks teha. Rahvusvahelise abi pakkumise nimel saab Brasiiliale pähe määrida Mercosur-lepingu, mis Pariisi kliimalepete täitmise rangelt kohustuslikuks teeb ja küllap sisaldab muudki kahtlast, miks president Bolsonaro muidu lepingu pealepressijaid – G7 riike –  kolonialistlikeks nimetab. Äkki õnnestub Bolsonaro positsiooni niiviisi kõigutada, või mis veel parem – sallivusvihatud rahvuskonservatiiv hoopis kohalt lahti kangutada! Win-win-win olukord!

Eks sa katsu selliste sündmuste ja arengute taustal säilitada skeptilist suhtumist vandenõuteooriatesse. Uskuda, et põlengud on süütanud presidendi ässitatud ausad põllumehed, mitte aga kliimakaitsjate poolt palgatud kaabakad, nagu president Bolsonaro on väitnud. Ja uskuda õndsusest õhates, et rohelise totalitarismi lipukesega vehkiv kliimakiima-Greteke kõik oma kõned omast peast välja on mõelnud.

Minul ei tule välja. Aga teil?”

Kommentaarid

One commentOn Paul Oja kliimapaanikast: kas tõesti tuleks hakata uskuma vandenõuteooriat?

  • Avatar

    egelikult vihmamets eriti ei põlegi, vaadake kaarti. Põlevad muuseas peaasjalikult alad, kus mets maha raiutud ja asendunud savanni või põldudega, peamiselt Para ja Matto Grosso osariigis. NASA andmetel põleb ka Sahaaras liiv (?) + Kunda ja Stockholmi kesklinn. Nii ,et satelliidid registreerivad tulekahjuks ilmselt iga nomaadilõkke ja ka kärssavad autokummid kusagil põiktänavas.

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused