Paul Oja: Soome valitsuse poolajanõupidamisest 

Arvamus,
- Updated
©UU
Paul Oja

Soome valitsusel on komme, et kui valitsusel on pool ametiaega möödas, siis peetakse maha nõupidamine, kus seatakse paika raamid ülejäänud ametiaja jooksul toimetamiseks. Soomlased kutsuvad seda „puolivälin kehysriihi“.

Tänavune Soome valitsuse poolajanõupidamine on kujunenud ootamatult keerukaks. Juba enne nõupidamist poetas Keskerakonna ehk Keskusta esimees Annika Saarikko meedias repliigi, et Keskusta võib ka valitsusest lahkuda, kui nende jaoks olulistes küsimustes kokkuleppele ei jõuta.  Kunagine Keskusta esimees, praeguse valitsuse rahandusminister Matti Vanhanen ongi Yle hommikutelevisiooni saates öelnud, et praegune nõupidamine hakkab rohkem meenutama valimisjärgseid valitsuse moodustamise läbirääkimisi.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Kõigepealt oli plaanis, et nõu peetakse teisipäeval ja kolmapäeval, 20. ja 21. aprillil. Koosistumise ajal hakkas juba hääli kostma, et ehk tuleb neljapäev ka lisaks võtta. Siis leiti, et ilma reedel koos istumata kuidagi kokkuleppele ei jõuta. Reedel kuulutati, et ka nädalavahetus kulub pingeliste arutelude peale ära. Ma kirjutan seda pühapäeval, 25. aprillil, nii et lõpptulemus ei ole veel teada. Saab näha.

30. märtsi Facebooki postituses analüüsis Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho olukorda järgmiselt.

„Keskusta nõrk toetus ei tulene üksikutest ebaõnnestumistest ega hoopiski üksikutest isikutest. Erakonna hääletajaskond sulas lihtsalt kokku maapiirkondade tühjenemise, elanikkonna vanenemise ja põhilise hääletajaskonna pettumise tõttu. Keskusta traditsioonilised valijad on märganud, et Keskusta maapiirkondade probleeme lahendada ei suuda, samas kui Põlissoomlased konservatiivse ja rahvusmeelse erakonnana on tõeliseks alternatiiviks.“

Halla-aho lisas veel, et nii Keskusta kui ka sotsiaaldemokraadid tahaksid kangesti tagasi nn punamullamaailma, kus Keskusta oli juhtivaks jõuks maapiirkondades, sotsid aga linnades.

„Olen juba varem esitanud arvamuse, et Keskusta lahkub valitsusest, kui ta KOV valimistel saab väga nõrga tulemuse. /…/ On selge, et punarohelise valitsuse tugipartei rollis Keskusta toetus ei tõuse, ning ta ei saa ka ootama jääda lõplikku hävingut 2023 parlamendivalimistel. /…/

Seetõttu pean tõenäolisena, et enne poolajanõupidamist ja KOV valimisi [13.06.] võime jälgida mingit teatraalset valitsuskriisi, põhjusena kas avaliku sektori majanduse tasakaalustamine, ELi taastumispakett, uuendused tööjõuturul, turbatööstus – või need kõik kokku. On ka tõenäoline, et Keskustale võimaldatakse mingi saavutus ning Helsingin Sanomates ja Yle uudisteportaalis ilmub dramaatilisi artikleid, kus teiste erakondade esindajad anonüümseks jäädes kiidavad, kui vintsked ja sihikindlad Keskusta esindajad läbirääkimistel ikka olid.“

Halla-aho ennustatud valitsuskriis tundubki hakkavat kätte jõudma. Kai Vare kirjutas ERRi uudisteportaalis 22. aprillil: „Keskusta tahab jõulisi tööturumeetmeid, et tööhõivet suurendada ja töötud võimalikult kiiresti tööle tagasi saada. /…/ Vasakliit ja sotsiaaldemokraadid on tuliselt töötutoetuste vähendamise vastu.

Keskusta juht Annika Saarikko on hoiatanud, et kui valitsus piisavalt jõulisi otsuseid ei langeta, siis võib Keskusta koalitsioonist lahkuda. Vasakliit omakorda on ähvardanud minema kõndida, kui töötukindlustuse kallale minnakse.

Veel üks keeruline teema on turbatootmine. Keskusta, kelle toetajad asuvad suurtes turbatootmispiirkondades, tahaks kokku leppida turbatootjate toetamises ja maksusoodustustes. Rohelised ei taha sellest kuuldagi. Roheliste Liidu juhi Maria Ohisalo sõnul on juba kokku lepitud, et turba tootmine lõpeb ja praegu oleks õige hetk ära kasutada Euroopa Liidu kohanemisfondi raha, et toetada neid inimesi, kes turbatootmise lõpetamise tõttu töö kaotavad. Kuna nii Keskusta kui Roheliste populaarsus on vähenenud, et ei taha kumbki jätta muljet, et annab järele.“

Iltalehti pühapäeva hommikul ilmunud artikkel kinnitas, et turbatootmise teema on laual küll, kuid peale selle on suur küsimus, millal ja kuidas „normaalse majanduse“ juurde tagasi pöörduda. See aga omakorda nõuab majanduslikule olukorrale tervikliku hinnangu andmist ning meetmete kavandamist majanduse tugevdamiseks.

Soome praegune president Sauli Niinistö oli aastail 1996 – 2003 Soome rahandusminister, kes pärast 90date majanduskriisi suutis Soome riigi rahalaenamise peatada ning asuda vanu võlgu tagasi maksma. Laupäeval oli MTV saates Uutisextra eetris tema intervjuu, kus ta kommenteeris riigi majanduse seisu. Tema sõnul on kõige tähtsam ülesanne saavutada selline elukorraldus, et pärast erandlike koroonatingimuste lõppemist suudaks Soome ennast majandada ilma igal aastal riigivõlale tohutuid summasid lisamata.

Põlissoomlastel on selleks rida ettepanekuid olemas. Praegusele valitsusele aga tundub see mõte õige kaugeks jäävat. Kui tõsimeeli Keskusta poolajanõupidamisel oma „normaalse majanduse“ ideede eest seisab, see peaks lähiajal selguma.

Paul Oja

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused