20.02.2022
Väljavõte Pravdast.
“Leidsin FB-st pildistatud lehekülje 1939. a. Pravdast. Tõlkisin sealt paar lõiku ja kommenteerisin põgusalt,” kirjutab poliitikavaatleja Paul Oja.
„Pravda“ 23. detsembril 1939. Välismaa riigitegelaste tervitused seltsimees Stalinile.
„Härra JOSIF STALINILE
Palun võtke vastu kõige siiramad õnnitlused Teie 60. sünnipäevaks. Ühtlasi esitan enda parimad soovid, Teile isiklikult soovin head tervist ja sõbraliku Nõukogude Liidu rahvastele õnnelikku tulevikku.
ADOLF HITLER.“
Kommentaar. 1. septembril 1939 olid Saksamaa väed tunginud Poolasse. Hitleri ja Stalini kokkuleppe kohaselt pidi Stalin teiselt poolt Poolat ründama, kuid Stalin teatas ootamatult, et tema väed ei ole veel valmis, ja alustas pealetungi Poolale alles 17. septembril, jättes maailmasõja vallapäästja kahtlasevõitu au ainuüksi Hitleri kanda.
„Härra JOSIF STALINILE
Meenutades ajaloolisi tunde Kremlis, millega algas otsustav pööre kahe suure rahva suhetes ja mis lõid aluse kauakestvale sõprusele nende vahel, palun Teid vastu võtta kõige soojemad õnnitlused Teie 60. sünnipäevaks.
JOACHIM VON RIBBENTROP,
välisminister.“
Kommentaar. 23. augustil 1939 kirjutasid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Kremlis alla mittekallaletungilepingule, mis on ajaloos Molotov-Ribbentropi pakti nime all tuntuks saanud. See pakt avas tee II maailmasõjale. 1941. aasta juunis pani Stalin oma läänepiiride poole liikuma 5-miljonilise Punaarmee, et 6. juulil alustada pealetungi Euroopale. Hitler sai neist plaanidest teada ja ennetas Stalinit oma enesetapjaliku rünnakuga 22. juunil.
„Seltsimees STALINILE.
Soome töötava rahva nimel, kes käsikäes kangelasliku Punaarmeega võitleb oma maa vabastamise eest valgekaartlike rahva timukate ja välismaiste imperialistlike sõjaõhutajate käsilaste ikke alt ning Soome sõltumatu demokraatliku vabariigi võidu eest, avaldab Soome Rahvavalitsus Josif Vissarionovitš Stalini kuuekümnendal sünnipäeval oma sügavaimat austust soome rahva suurele sõbrale Stalinile, kelle nimi jääb alatiseks nii Nõukogude Liidu ja Soome kui ka kogu maailma rahvaste sõpruse ja vendluse sümboliks.
Soome Rahvavalitsuse
nimel Otto KUUSINEN.“
Kommentaar. 26. novembril 1939 tulistasid Punaarmee kahurväelased kõrgemalt poolt tulnud salajast korraldust täitnud polkovnik P. Tihhomirovi käsul mõned mürsud Mainila küla lähedal õppusel viibivate Punaarmee sõdurite pihta. Neli sõdurit sai surma. Seda sündmust ettekäändeks tuues alustas Punaarmee suurtükivägi 30. novembril kell 6:50 tulelööki Soome territooriumile. Algas Soome Talvesõda.
Kirsiks tordi peal võib mainida, et Vikipeedia andmetel oli Stalin sündinud detsembris 1878, nii et tegelikult oli tegemist hoopis tema 61. sünnipäevaga. Ei saa kommunistid valedeta läbi, tee mis tahad.
Ajaloo dramaatilistel sündmustel on teatavasti kalduvus korduda farsina. Ainult et neile, kes on neis korduvates sündmustes sunnitud oma naha turule viima, see vaevalt et eriti naljakas tundub.
Kas me jälgime praegu Putin-Schröderi sobingu järelmeid? Uusi kandidaate Kuusineni logisevale pjedestaalile tõuseb praegu Ida-Ukrainast, kuid need ei huvita enam kedagi. Uusi Mainila plahvatusi püütakse praegu Ida-Ukrainas vägisi tekitada, kuid Ukrana väed ei taha provokatsioonidest kuidagi vedu võtta. Põnev oleks jälgida, kuidas ennast nurka mänginud Putin olukorrast välja keerutab – kui panuseks ei oleks inimelud.
Paul Oja, Uued Uudised Soomest
