Peep Leppik: töö laste ja alaealistega tänases Eestis on täiesti valel teel

Teadlane ja koolmeister Peep Leppik (PhD) kirjutab murettekitava loo sellest, kui valele arenguteele on läinud Eesti koolisüsteem.

“Viimasel 15-20 aastal (eriti pärast Peeter Kreitzbergi lahkumist) on Eesti kodudes ja koolis toimunud negatiivsed protsessid, mis avalduvad üha enam noore põlvkonna teadmistes-oskustes ja väärtushinnangutes. Need on omased nn heaoluühiskonnale maailmas (mida Eestiski jäljendame) ka laiemalt:

1. Laps on kuulutatud täiskasvanuga võrdseks, mis vastuolus looduspärasuse põhimõttega ja arengupsühholoogia fundamentaaluuringutega. Näiliselt ilus põhimõte, et laps otsustab ise, mis on õige, viib rumaluse ja kasvatamatuseni.

2. Sellest lähtuvalt on aastatuhandete vanused pedagoogilised põhimõtted heidetud kõrvale; isegi ühiskonnal puudub pedagoogiline mõõde. Pimesi jäljendatakse meile kultuuriliselt võõra maailma mitteteaduslikke „võtteid“.

3. Didaktikast on heidetud kõrvale TEADUS, mille asemel eklektilised ja/või pragmaatilised (angloameerikalikud), juba ammu läbikukkunud meetodid-võtted (nagu hinnete ja kodutöödeta kool). Täiesti ületähtsustatud on tehnoloogia.

4. Laste töökasvatus, mis läbi aegade looduspäraselt tahteliste omaduste ja kõlbelise kasvatuse alus, on sisuliselt tõrjutud kõrvale (koos tagajärgedega).

5. Arengupsühholoogia eiramine on viinud vanuseliste iseärasuste mitte-arvestamisele, mil oluline mõju laste arendamisele ja kasvatamisele. Samas kultiveeritakse laste nii-öelda tähekultust ja semutsemist õpetaja-õpilase suhetes.

6. Uued üliliberaalsed põhimõtted on jõudnud ka õpetajate koolitusse; nii on meie ülikoolide õppekavadest kõrvaldatud pedagoogiline psühholoogia (teadus) ning pedagoogika ajalugu. Paratamatult oleme nii jõudnud üha enam „jalgratta leiutamiseni“, sest noortel õpetajatel puudub tööks vajalik teaduslik alus.

7. Eesti meedias vaadeldakse hariduse ja kooliprobleeme eelkõige poliitilisest vaatevinklist: tegeledes vene koolidega on märkamatuks jäänud eesti koolide allakäik. Induktiivne lähenemine toimuvale on tekitanud koolist ka vale mulje.

8. Erakordselt suur haridusametnike armee on klammerdunud PISA-testide tulemustesse, kus Eesti õpilased esimese 25-27 riigi seas (neil tulemustel pole statistiliselt olulist erinevust). Samas näitavad PISA testid vähe koolis tehtavat.

9. Et lapsevanemaid on pikemat aega „toidetud“ mitteteaduslike põhimõtetega kasvatusest, siis on kodudest kadumas normaalsed vanema-lapse suhted. Sellega kaasnevad konfliktid kasvatajate ja õpetajatega, kes ka nn paberitööga koormatud.

10. See on viinud õpetajate puuduseni koolis, kus (nagu näitab uus maailma kogemus) palgaga ei ole probleem lahendatav, – arukas inimene ei ole nõus töötama tingimustes, mis vastuolus looduspärase täiskasvanu ja lapse suhtega.”