Peeter Ernits listeeriaskandaali ja VTA tööd kommenteerides: “Taevaisa, miks sa ei mürista?”

Arvamus,
- Updated
©UU
Peeter Ernits Riigikogu EKRE fraktsioon koosolekul.

Vähem kui kuu aega tagasi, 25. septembri õhtul alustas Pealtnägija oma järjekordset saadet järgmiste sõnadega: „Mitme riigi uuringud viitavad, et Tallinna lähistel asuva M. V. Wooli kalatehases möllab muteerunud ja väga agressiivne bakter, millega on senistel andmetel nakatunud üle Euroopa 26 inimest, kellest kuus surid, neist kaks Eestis. Kalakuningas Mati Vetevool aga eitab süüdistusi.“

Algus oli võimas ja šokeeriv.

Vähem kui kuu aega hiljem, 14. oktoobril teatas aga terviseamet, et Eestis listeeriasse haigetunud inimeste seas p o l e  ü h t e g i, kelle haigestumist oleks põhjustanud toosama „väga agressiivne bakter tüvenumbriga ST 1247.” Tänavu on listeeriasse haigestunud juba 12 inimest.

Sellises olukorras tekib loomulikult küsimus, keda ma pean uskuma. Uuriva ajakirjaniku veri voolab mu soontest siiani, Tartu ülikoolist saadud bakterigeneetiku haridus aga annab mulle kindluse enamikule inimestest nii salapärase pisilaste maailma nüanssides orienteerumiseks.

Viimaste päevade usalduslikud vestlused asjasse puutuvate inimestega, nende seas VTA süsteemis töötanud ja töötavatega, inspektorite ja eri tasandi juhtidega ning tutvumine avalikkusele seni suletud dokumentidega on pannud mind listeeriapaanikale hoopis teise pilguga vaatama.

Esialgne kokkuvõte on labaselt lihtne. Asi pole sootuks selline, nagu rahvusringhäälingu hittsaade koos VTA tänaste tippjuhtidega on püüdnud meid veenda.

„See on majandussõda ja tõeline nõiajaht,“ ütleb üks mu viimaste päevade vestluskaaslastest, inimene VTA suletud maailmast, otse välja. „Kallutatud värk, noh. Kellelgi on vaja, et M. V. Woolu käest kala ei võeta. Ja leitigi lahendus.“

„Välistatud see pole,” tunnistab ka teine. “Kalaturg on tihe – ettevõtjaid on ligi sada. Kellegi arvel enda hingamisruumi suuremaks saada, kes selle vastu oleks?“

VTA nullist üles ehitanud ja aastaid seda peadirektorina juhtinud Ago Pärtel on oma rahustava eksperthinnangu saatnud ka maaeluministeeriumisse.

Kuna materjali on kogunenud palju, siis püüan järgnevalt vaid põhilisest rääkida, ega hakka teid suurt pilti ähmastavate liigsete detailidega koormama.

Esiteks tundub mulle, et Veterinaar- ja Toiduamet ei suhtu kõigisse turuosalistesse võrdselt. Ühelt poolt kinnitavad  selle juhid, et kõigile ettevõtjatele kehtib nulltolerants, samal ajal peedistab riigiamet eeskätt vaid ühte ettevõtet.

19. juunil toimunud kolmepoolsel kohtumisel (ministeerium, VTA, kalaliit) küsis ministri nõunik VTA-lt, kas ka teistele kalatöötlejatele kehtivad samasugused nõuded. VTA juhid kinnitasid toona, et nemad suhtuvad kõikidesse võrdselt ja kõikidele kehtib nn. nulltolerants.

Paraku näitab elu, et nii see pole.

VTA on suunanud oma tähelepanu vaid ühele tootjale – M. V. Woolile. Selle verstapostiks on lõputud kontrollid, hulk ettekirjutusi ja toodete tagasikutsumisi. Alates juulist on võetud üle tuhande proovi ja kõik on olnud absoluutselt puhtad. Listeeria näit on olnud 0,86 protsenti. Muuseas, rahvusvaheliselt on lubatud kuni 8 protsenti…

2018. aastal võttis Veterinaar- ja Toiduamet ühtekokku 451 listeeriaproovi, neist vaid kuus olid positiivsed. See teeb 1,3 protsenti. Aasta varem oli positiivseid proove umbes samas suurusjärgus ehk 1,6 protsenti.

Tähelepanuväärne on seegi, mis juhtus pärast seda, kui massiivsete rünnakute alla sattunud ettevõte hakkas huvi tundma, kas nende konkurentide toodang on tõepoolest listeeriast puhas. Terviseameti akrediteeritud laboris tehtud analüüsid andsid paraku šokeeriva tulemuse.

Vetteli, Poseidoni ja Avektra õlleampsudes, soolaforelli ja lõhepaladest võetud 25-st proovist olid positiivsed tervelt 16. See teeb aga 63 protsenti ning selle alusel võin ma julgelt väita, et listeeriabakteri olemasolu meie kalatoodetes on mitte hirmuäratav erand, vaid hoopis norm.

Pärast seda kui ma nädalavahetusel selle avalikustasin, teatas Vetteli omanik Indrek Kasele, et neile pole VTA ühtegi ettekirjutust teinud.

VTA juhid olid toona raevus – kuidas Mati Vetevool julgeb nende labori tulemustest kahelda ja konkureerivate firmade toodangut terviseameti laboris analüüsida lasta.

Teiseks paistab mulle, et VTA hirmutab avalikkust, justnagu oleks hullu bakteritüve kodu üksnes M.W Wooli tehastes. Samal ajal riiklik terviseamet seda ei kinnita.

Mõlemal on akrediteeritud laborid, kuid miskipärast annavad kummaski tehtud analüüsid erineva tulemuse.

Terviseameti andmetel on tänavu Eestis haigestunud listeeriasse ühtekokku 12 inimest. Nn hull bakteri, ehk tüve ST 1247 poolt põhjustatud haigusjuhte nende seas paraku tuvastatud pole.

Keda ma pean praegu uskuma? Kas inimese tervise eest vastutavat riiklikku terviseametit või loomade tervisega tegelevat Veterinaar- ja Toiduametit?

Ma tahaks väga teada, millise tüve ohvriks nood 12 inimest ikkagi langesid? Muuseas, nn hullust ST 1247 tüvest märksa ohtlikum pidavat olema ST 87 nime kandev tüvi, mida väidetavalt samuti Eestis on leitud…

VTA tänaste juhtide juttu, et hull bakter Vetevoolu tehasest tuleb, ei usu ka mitmed ameti enda töötajad.

„See on väga ülepaisutatud jutt,” ütles mulle üks neist, mõistagi anonüümselt: „Ma olen selles enam kui kindel.“

Kolmandaks tundub mulle, et VTA ei saa oma rahvusvaheliste kohustustega hakkama.

Euroopa veterinaarametid suhtlevad omavahel nn kiirhoiatussüsteemi RASFF kaudu. Euroopa Liidus kehtivate mängureeglite järgi peab toiduohutust puudutav info liikuma riikide vahel kiiresti ning iga riigi veterinaaramet peab kolleegide päringutele vastatama viivitamatult. Kui mõne riigi veterinaaramet seda ei tee, hoiab ta oma välismaiseid kolleege teadmatuses, luues sellega aga viljaka pinnase kõikvõimalikeks spekulatsioonideks. Muuseas, just sellest kogu listeeriapaanika Eestis algaski…

Tähelepanuväärne on ka see, kuidas VTA mõnede firmadega seoses Euroopas kehtivatele seadustele vilistab. Minu käsutuses olevad dokumendid näitavad, et vähemalt W. M. Wooliga puutuvale informatsioonile vastab VTA reeglina suure hilinemisega, nii mõnigi kord aga on jätnud sootuks vastamata.

Näiteks 29. juunil 2018 Prantsusmaalt saabunud häireteatele vastas VTA alles 26 päeva hiljem. Ühele kiirteatele vastamiseks kulus terve aasta. Kuid on veelgi hullemaid asju. Itaalia kolleegid ootavad vastust oma mullu 15. veebruaril ja 31. detsembril saabunud häireteadetele tänaseni. Säherdune asjaajamine vähendab Eesti veterinaarsüsteemi usaldusväärsust.

„Ma arvan, et nad olid rumalad, et ei uurinud asja siis, kui aasta alguses tulid teated Taanist ja Prantsusmaalt,“ seletas mulle meie veterinaarsüsteemi peensusteni tundev inimene: „VTA blokeeris need teated. Nad mitte üksnes ei vaikinud teated surnuks, vaid ka ei teinud midagi. Nad oleksid pidanud juba siis veenduma, et Harku tehases midagi ei ole. Sellega on lõplikult kadunud Euroopa Liidus kehtiv PPP koostöö põhimõte, et ettevõtja ei peaks tegema suuri ja mõttetuid investeeringuid. Praegu on puhas vastandumine. See, mida VTA teeb, on pigem enda näitamine või varasema mitte midagi tegemise õigustamine.”

Neljandaks tundub mulle, et VTA tänased juhid pole usaldusväärsed ja tegutsevad kellegi huvides. Mulle teadaolevalt on maaeluministeerium püüdnud läinud suvel koos kalaliidu ja veterinaarametiga omavahel asjad selgeks rääkida. Toimunud on rida kolmepoolseid kohtumisi. Paraku on üks osapooltest – VTA läinud avalikkust läbi meedia hirmutama. Selle tulemusena ilmusid otsekui kooskõlastatul kahel järgneval päeval šokeerivad lood. Esimene neist 24. septembril Eesti Ekspressis, järgmisel päeval ehk 25. septembril aga rahvusringhäälingu Pealtnägijas.

Kui üllatunud Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi VTA peadirektori asetäitjalt  Olev Kaldalt päris, miks ta seda tegi vastas too, et see oli nende PR firma soovitus.

Viiendaks paistab mulle, et midagi on toimunud ka VTA kaadripoliitikas. Viimaste aastate jooksul on VTA-st lahkunud rida selle võtmetegelasi, nende seas toiduosakonna juht, loomse toidu büroo juht, mitteloomse toidu büroo juht, Tallinna ja Harjumaa eest vastutav Harju VTA toidubüroo juht.

Siinkohal aitab. Nagu nägite, raskeid küsimusi on palju.

Kas riigiameti juhtkonnale on kohana pooltõdedega apelleerida, rahvusvahelistele kohustustele vilistada, ametkondlikku informatsiooni lekitada ja rahvast hirmutada? Hea kolleeg, Tarmo Tamm, riigikogu maaelukomisjoni esimees on tabavalt öelnud, et „Lumepall läks veerema seoses oletustest tuleneva seoste otsimise kaudu.”

Pärast Riigikontrolli põrmustavat raportit, mis näitas, et Eestis müüdavad puu- ja juurviljad on mürgisemad, kui meile on väidetud, ja andis VTA tegevusele hävitava hinnangu, olin veendunud, et  riigiameti juhid peavad tagasi astuma. Pärast seda, kui ma olen lähemalt listeeriaskandaali tagamaid näinud, küsin ma taas: „ Taevaisa, miks sa ei mürista!“

Peeter Ernits,
bioloog
Riigikogu liige

Kommentaarid

One commentOn Peeter Ernits listeeriaskandaali ja VTA tööd kommenteerides: “Taevaisa, miks sa ei mürista?”

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused