21.04.2022
Peeter Ernits Paldiski Põhjasadamas.
Olukorras, kus sobilik kai LNG tankeri vastuvõtuks on juba olemas ja isegi tankeri omanikuga käed löödud, teeb valitsus näo, nagu seda ei teaks.
Ukraina sõjaga seoses on hakatud ka Eestis otsima võimalust vene gaasi sõltuvusest kiiresti lahti saada. Ainus variant selleks on hakata tankeriga veeldatud gaasi sisse vedama. Kuid suure LNG tankeri vastuvõtmiseks on vaja mitmeid asju. Esiteks sobilikku kaid. Teiseks on vaja vaba LNG tankerit. Paraku tuleb selliseid laevu tikutulega otsida, neid on terves maailmas väga vähe, lepingu sõlmimine nendega on raske ning võtab palju aega.
30. märtsil arutas asja Kaja Kallase valitsus. Laual oli vaid üks variant. Pakri poolsaarele ehitatakse sügiseks ligi kilomeetri pikkune kai ja asutakse kiiruga otsima võimalust ka sobilik LNG tanker leida. Asjaga on erakordselt kiire. Sügis läheneb ja külmad saabuvad, aga vene gaasi enam ei osta. Kai peab olema valmis hiljemalt 1. novembril, et Valge laev selle ääres silduda saaks.
Alexela juhid hõõrusid käsi. Paistis, et nüüd on nende tund saabunud. Nad olid juba pikka aega LNG terminali ehitamist plaaninud. Suurejooneline projekt sisaldas hiiglaslikke süvendustöid ja Lahepere lahe suudmes ligi kilomeetri pikkuse kai ehitamist. Kõik see on väga kallis ja võtnuks paar-kolm aastat aega. Selleks, et avamerele kilomeetri pikkuse kai ehitada, tulnuks eelnevalt muuseas munakividest 300 meetri pikkune ajutine kaitsetammi ehitada. Nüüd tuleb palju kiiremini hakkama saada.
Paldiski põhjasadama juhid vaatavad valitsuse rabistamist pealt ja ei jõua ära imestada, miks hakata tormisele avamerele kiirustades ligi kilomeetri pikkust kaid ehitama, kui poolsaare teisel küljel on sobilik kai juba olemas? Miks asuda kiirustades vaba LNG tankerit otsima, kui neil on ühe sellisega juba isegi rendileping sõlmitud?
Kõige rohkem hämmastab Põhjasadama juhte aga asjaolu, et valitsus on LNG terminali rajamist arutades nende pakkumise miskipärast maha vaikinud.
Ometi olid nad juba 17. märtsil majandusminister Taavi Aasale kirja saatnud, kuid paar nädalat hiljem oli valitsuse laual ainult Alexela variant, mis nüüdseks on saanud ka valitsuse toetuse.
Tähelepanuväärne on see, et Põhjasadama pakkumine ei ole mitte üksnes sahtlisse peidetud, vaid seda ei ole ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis dokumendina registreeritud.
Paistab, et praegu käib mäng ühte väravasse. Alternatiivne pakkumine kaotatakse ära ja valitsus suunab sõjaohu varjus rahad kiirustades Alexelale. Üks on selge, asi lõhnab halvasti. Majandusminister Taavi Aas ei saa kuidagi öelda, et Põhjasadama pakkumine saabus neile viimasel minutil.
Tegelikult oli põhjasadama pakkumine majandusministri laual juba aasta tagasi ehk 2. märtsil 2021. See on dokumendiregistris ka näha, ehkki kaetud AK salastatuse templiga.
Vähe sellest, ligi kolm aastat tagasi, septembris 2019, kohtusid sadama juhid Eleringi kontoris Taavi Veskimäega. Eleringi juhile Põhjasadama plaan meeldis. Selle sisu oli selles, et sadam annab oma kai LNG tankeri peatumiseks ja ehitada oleks vaja vaid kolme kilomeetri pikkune toru poolsaare teise serva ja ühendada see seal asuva BalticConnectori toruga.
Pärast heakskiidu saamist asus sadam tegutsema. Tänaseks on Põhjasadamal olemas isegi rendileping Norra firmaga Knutzen O.A.S. Shipping LNG tankeri BilbaoKnutzen kasutamiseks. Olemas on ka vedelgaasi gaasiks muutmise seade.
Läinud nädalavahetusel käisin Paldiski põhjasadamas asja uurimas. Rääkisin sadama juhtidega, jalutasin enam kui 300 meetri pikkusel põhjatuulte eest hästi varjatud kail. Kõik on siin olemas. Aasta ringi jäävaba sadam, kai ääres enam kui 20 meetri sügavune vesi. Isegi leping LNG tankeriga on olemas. Piisaks vaid mõne kilomeetri pikkusest torust mis suunduks läbi poolsaare Alexela terrioorimul asuva BalticConnectori toruni…
Teisipäeval läkitasid Paldiski põhjasadama juhid valitsusele järgmise kirja:
“Tehniliste tingimustega tegelev AS Elering esitab eksitavat informatsiooni, väites et Paldiski Põhjasadam on LNG ujuvterminali asukohaks ebasobiv,” kirjutavad sadama juhid. “Selline olukord on arusaamatu, sest Paldiski Põhjasadamas on võimalik kõik nõuded tagada, samuti on tulevikus võimalik ehitada akvatooriumis kaugemal asuv ujuvterminali asukoht, mis erinevalt Alexela lahendusest ei asu avamerel. Lähtudes eeltoodust teeb Paldiski Sadamate AS ettepaneku kaaluda võimalust kasutada LNG ujuvterminali asukohana Paldiski Põhjasadama olemasolevat ja turvalist kaid nr.7. Vajadusel on sadam valmis kogu muu sadamategevuse piiramisega, et tagada terminali täielik ohutus. Selle ettepaneku rakendamisel on vajalik luua ainult mõnekilomeetrine maismaa toruühendus BalticConnectoriga. Vajaliku ühenduse tehniline eskiislahendus on olemas ja sellise maismaatoru ehitamine on kiire ning odav. Erinevalt Alexela ujuvterminalist ei ole vaja süvendada merepõhja ja ehitada 40 miljonit maksvat terminalitaristut, mille tulemusena ujuvterminal asub ikkagi avamerel. Olemasoleva kai nr.7 kasutaja ja operaator võib olla samuti Alexela. Kaid võib asutada kasutama koheselt. Vajalikud turvatsoonid on tagatud. Loodame, et seekordne ettepanek ei jää laiema tähelepanuta, sest kaalul ei ole ühe ettevõtte (Alexela) ärihuvid, vaid terve Eesti energiavarustuse tagamine ning ka laiema turvalisuse küsimus.”
Peeter Ernits, Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige