Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Peeter Ernits: sõjapõgenike vastuvõtmisel on oma hind ja see on väga krõbe

08.04.2022
Peeter Ernits.
© Uued Uudised

Mõni aeg tagasi teatas Saarimaa siseminister Klaus Bouillon, et nende mõõt on täis. Kui seni oli Saarimaale saabunud päevas 90 Ukraina sõjapõgeniku, siis 22. märtsil oli see kasvanud 300 peale. Samal päeval saabus meile Eestisse 738 pagulast, kokku oli selleks päevaks saabunud  aga 22 185 inimest.

Saarimaa on Saksamaa üks liidumaadest  ja Eesti on samas kaalukategoorias. Saarimaal elab veidi üle miljoni inimese.

“Sõja algusest saadik oleme registreerinud üle 2000 sõjapõgeniku, aga see tähendab, et võtsime vastu 500–600 inimest oma võimetest rohkem. Kui uskuda Berliinist pärit numbreid, siis räägitakse 10 000–11 000 inimesest, kes tulevad meile Saarimaale. Mingil hetkel peame inimestele ütlema, et meie võimalused on ammendatud,”  teatas siseminister Bouillon ja jätkas: „Meie kvoot on täis. Ülejäänud tuleb saata teistesse liidumaadesse, mis ei ole oma kvooti veel täitnud. Ja Lebachis on nüüd ööbimiseks püsti pandud kaks telki ning päeva jooksul peaks valmima ka talvekindel saal.“

Eesti vaatepunktist tundub see kummaline. Kuidas saab keegi sõja ajal rääkida sellest, et meie mõõt on täis ja rohkem sõjapõgenikke me vastu ei võta. Liiati veel kui sellist juttu räägib veel Euroopa ühe rikkama riigi juhtivtegelane.

Väga kallis asi

Olen viimastel päevadel uurinud Saksamaa statitstikaameti andmebaase. Kõige muu kõrval on seal ka sõjapõgenike vastuvõtmise kulud sendi pealt lahti kirjutatud.

Vaatame viimase kahe aasta numbreid.

2020. aastal saabus Saksamaale 122 170 pagulast ja nende vastuvõtmiseks kulutas riik 22,9 miljardit eurot ehk iga saabuja peale kulutati 187 444 eurot.

Vastuvõtmise ja registeerimise peale kulus miljard eurot ehk iga saabuja kohta 8185 eurot ja 32 senti.

Iga põgeniku integratsiooniks kulus 21 282 eurot, omavalitsused said iga pagulase pearahana  31 923 eurot.

Kõige rohkem kulus peale varjupaigamenetluse läbimist sõjapõgenikku ootavate sotsiaaltoetuste peale. Iga pagulase tarvis kulus selleks 45 019 eurot.

Eelmisel aastal läks supp sutsu lahjemaks, kuna Saksamaale saabus varasemast veidi rohkem pagulasi ehk 190 816 inimest. Nende peale kulutas Saksa riik vaid 21,6 miljardit eurot. Pagulase pearaha langes 113 198 eurole.

Kahe aasta keskmise järgi läheb ühe sõjapõgeniku vastuvõtmine maksma ei vähem ega rohkem kui  84 412 eurot.

Niisiis, pagulaste vastuvõtt ja nende eest hoolitsemine on väga kallis asi.

Kui me  peaksime Saksamaa standardit kasutama, kuluks 10 000 sõjapõgeniku vastuvõtuks veidi alla üheksa miljardi euro. 25 000 sõjapõgeniku vastuvõtu hind on aga lausa 23 miljardit.

Mõistagi on Eesti Saksamaaga võrreldes väga väike ja vaene riik. Seepärast tuleb ostujõudu arvestades saadud numbrid 0,65-ga korrutada.

Nüüd kuluks 10 000 sõjapõgeniku vastuvõtuks 5,49 miljardit.

Lähipäevil näeme, millised numbrid on valitsus lisaeelarvesse sisse kirjutanud.

Meie fraktsiooniga kohtudes  tunnistas  sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, et kulud on väga suured, miljoniridasid on rohkem kui oskame endale ette kujutada.

Kuid see on vaid Ukrainas käiva verise sõja üks, aga kaugeltki mitte kõige karmim asi.

Sõja jalust pagejaid suure ja sooja südamega vastu võttes võime ise eestlasena märkamatult muutuda vähemusrahvuseks omaenda maal.

Mina sellist Eestit kindlasti ei taha.

Peeter Ernits

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige