Peeter Ernits: sõjaprintsess Kaja Kallase ohtlik avantüür

Arvamus,
- Updated
©Uued Uudised
Peeter Ernits Riigikogus

Olukorras, kus paljud eesti inimesed on suures hädas, on Kaja Kallas suunanud mõõdutundetult sajad miljonid Ukraina abistamiseks.

Läinud teisipäeval avaldatud Kieli maailmamajanduse instituudi raportit lugedes ei tahtnud ma esimese hooga seda, mida ma seal nägin, uskuda. Selgub, et tibatilluke Eesti on hiiglasliku Ukraina kõige suurem abistaja.

Absoluutarvudes on selleks loomulikult Ameerika Ühendriigid. USA üksi on abistanud Ukrainat rohkem kui kõik Euroliidu riigid kokku. Eesti on Ukrainat abistavate riikides seas auväärselt kümnendal kohal.

Tähelepanuväärne, et absoluutarvudes on meie panus sama suur kui Hollandil ja Rootsil, kuid suurem kui Kanadal ja Jaapanil, Soomest, Belgiast, Taanist, Leedust ja Lätist rääkimata.

Abi jaguneb laias laastus kolmeks: esimene neist on sõjaline, teine rahaline ja kolmas humanitaarabi. Ukrainat abistades on kõik riigid jaganud oma abi kolmeks. Ainus riik, kes on „oma munad ühte korvi pannud”, on Eesti.

Eesti abi on üheselt sõjaline. Eesti tulp Kieli maailmamajanduse instituudi uuringu diagrammis on ainsana punane.

Kuid see on alles algus. Vaadates diagrammi, kus maailma riigid on ritta seatud selle järgi, kes neist on Ukrainat sõjatehnika ja moonaga kõige enam abistanud, selgub, et Eesti on Ühendriikide järel lausa t e i s e l kohal.

Kui ameeriklased on andnud Ukrainale sõjalist abi 1,2 miljardi euro ulatuses, siis Eesti panus on lausa 220 miljonit. Sellega lükkasime Inglismaa oma 200 miljoniga kolmandale kohale. Ülejäänud maailma riigid on meie ja jänkide kõrval nö poisikesed. Itaalia ja Saksamaa on saatnud Ukrainasse sõjamoona vaid 90 miljoni eest, ülejäänutest ei maksa üldse rääkida.

Selleks, et mõista, mida abimiljonid ühele või teisele riigile tegelikult tähendavad, tasub vaadata, millise osa nad riigi sisemajanduse kogutoodangust ampsavad. Selles edetabelis paneb Eesti maailma kõigile riikidele pika puuga ära.

Esimese sõjakuuga oleme annetanud Ukrainale lausa 0,8 % oma SKT-st. USA on oma 0,05 % alles kuuendal, Inglismaa 0,03-ga üheksandal ja Saksamaa alles 12-ndal kohal.

Balti solidaarsusest pole Ukraina abistamisel haisugi. Kõik me kolm oleme Venemaa naaberriigid, kuid Ukraina abistamisel Balti solidaarsus kuidagi välja ei paista. Eesti eraldas esimese sõjakuuga  oma SKT-st 0,8 protsenti, Leedu samal ajal vaid 0,06 protsenti, Läti  pole oma mikroskoopilise abiga aga abistajate esitosinasse üldse pääsenud.

Kõike seda  on  valus lugeda. Ukrainat tuleb abistada, aga seejuures ei tohi ka oma rahvast unustada.

Ma mäletan veel liigagi hästi, kuidas tänavuse riigieelarve arutelul hääletas sõjaprintsessi valitsus maha ettepanekud meie eesti inimeste elu parandamiseks.

Et mitte üldsõnaliseks jääda loetlen mõned prügikasti saadetud ettepanekud siinkohal üles.

Tänane sõjaprintsess ei leidnud miljonit nii vaeste inimeste kodude tuleohutuks muutmiseks kui lasteaednike palgatõusuks, ei leidnud 1,2 miljonit 360 täiendava meditsiiniõe ja hooldustöötaja koolitamiseks, ei leidnud 4 miljonit nii päästjatele miinimumpalga maksmiseks ega meie laste huvihariduseks, rääkimata siis viiest miljonist üksi elavate pensionäride toimetulekutoetuse tõstmiseks 170 euroni kuus, ega 20 miljonist kohalike teede mustkatte alla viimiseks või õpetajatele miinimumpalga maksmiseks…

Suure tõenäosusega  kordub seesama sõjaprintsess Kaja Kallase taktikepi all kokku pandava tuleva aasta riigi eelarvega.

Mis mind kõige selle juures murelikuks teeb? Aga see, et teisi rahvaid ja riike abistades peame kõigepealt oma rahvast silmas pidama.

Kieli maailmamajanduse raportit lugedes näeb igaüks, et sõjaprintsess Kaja Kallas on Ukrainat mõõdutundetult abistades omaenda rahva unustanud. Kui ma seda  Riigikogus peaministrilt  endalt küsisin, viis ta jutu äraleierdatud radadele, et Ukrainat abistades abistame ka ennast.

Jutt jumala õige! Aga kuhu jääb siinkohal Balti solidaarsus? Kõik me kolmekesi – Eesti, Läti ja Leedu, oleme Venemaa vahetud naabrid ja Venemaa ohustab meid ühtemoodi. Kuid millise signaali annab Kieli maailmamajanduse instituudi tänane raport Venemaale?

Kas uljas sõjaprintsess ei tõmba võimaliku löögi just Eestile?

Muuseas, kõik see puudutab vaid sõja  esimest kuud…

Peeter Ernits, Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused