Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Pensionisüsteem vajab veelgi sügavamaid reforme

-
12.02.2020
Raha
© Uued Uudised

Uute Uudiste kaasautor Vsevolod Jürgenson leiab, et pensionireform sai õigesti tehtud ja pensionäride heaks saab veelgi rohkem ära teha.

“TV3 uudistesaates toimunud telefonihääletus, kus enam kui 80% vastanutest ei toetanud presidendi otsust pensionireform riigikokku tagasi saata, kinnitas, et valdav osa inimestest ootab meie pensionisüsteemi reformimist.

Tegelikult ei soovita üksnes II samba sunnismaisuse lõpetamist, vaid ootused on märksa kõrgemad. Kes veidigi meie pensionisüsteemiga kursis, mõistab, et vanaviisi pole võimalik enam edasi minna. Lisaks vabatahtlikule II sambale, tuleb enam panustada ka III sambasse, soodustada tööandaja pensioni laialdasemat kasutuselevõttu ja teavitada inimesi erinevatest investeerimisvõimalustest.

Samuti tuleb auditeerida riigieelarve kulusid ja leida vahendid, kasvatamaks oluliselt I sambast makstavaid pensione. Eakate olukorra parandamine ja tulevastele pensionäridele muretumat elu kindlustava pensionisüsteemi rakendamine, peab olema poliitiliste valikute hulgas kaalukuselt samas kategoorias kui pingutused Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks ning panustamine tugevasse riigikaitsesse.

Tunnistagem, et oleme häirivalt saamatud

On äärmiselt silmakirjalik väita, et II pensionisamba vabatahtlikuks muutmine halvendab tulevikus pensionäride võimalusi toime tulla. Mil viisil on võimalik muuta halvemaks olukorda, mis on juba niigi sandimast sandim? Eurostati andmeil on Eesti Euroopa kõige nigelama pensionikindlustatusega riik, kus 54% pensioniealistest elab vaesusriskis. Meile järgneb Läti 50%-se vaesusnäitajaga ning Leedu, kus vaesusriskis elavaid pensionäre on veidi üle 40%. Nagu näha, siis selles vallas toimib Balti riikide koostöö märksa edukamalt kui Rail Baltica projekti koordineerimisel.

Nali naljaks, ent tegemist on äärmiselt šokeerivate tulemustega, sest viimane koht elatanud inimeste eest hoolitsemisel näitab üheselt, kui sügaval stagnatsioonis oleme eelnevatel aastatel ära käinud, sest pension on pika vinnaga asi ning Eurostati uuringus viimasele kohale jäämist pole ka kõige demagoogilisematel eelmiste valitsuskoalitsioonide kaitsjatel võimalik selgitada muuga, kui oluliste tegematajätmistega oma lemmikerakondade poolt.

Meie pensionäride kindlustatuse hoogne kahanemine algas just sellest, et inimeste enda panustatud 2% ja sotsiaalmaksust eraldatud 4% jäeti vastutustundmatult fondihaldurite omavoli kätte. Seda kummalisem on nüüd kuulata pensionireformi kriitikute nutulaulu, kuidas üritatakse lõhkuda süsteemi, mis peaks elatanute õuele tõelise peo tooma.

Jah, pensionifondide haldustasud on kosmosest alla tulnud ning ka osakute hind hetkel kasvutrendis, ent kõik need kenad asjad hakkasid juhtuma alles peale seda, kui II samba vabatahtlikuks muutmine tõsiselt jutuks tuli. Sellest peale on seni vastutustundlikult ahnitsenud fondid hakanud end turureeglitega kohandama ning kliendibaasi säilitamise nimel kulusid koomale tõmbama. Pensionireform tegelikult juba toimib, meeldigu see vastastele ning põhiseaduse riivele apelleerijatele või mitte.

Kuidas Euroopa pensionärid elavad?

Sellelegi küsimusele leiab Eurostati uuringust vastuse, mis peaks panema muretsema iga südametunnistust omava poliitiku. Euroopa pensionärid elavad Eesti eakaaslastest ikka märksa rahulikumat ja külluslikumat elu.

Ei paku meile pensionäride vaesuses seltsi ka endised kommunismibloki riigid. Muidu nii tagasihoidlikult esinev Bulgaariagi hoolib enda vanuritest meist märksa rohkem. Musta mere rannikuriigis jääb vaesusriski 30% eakatest, Horvaatias veerand. Rumeenias, millest meie meedia kõneleb kui vaesest ja kõrge korruptsioonitasemega riigist, on pensionäridest vaesusriskis vaid veidi üle 20%. Tänu selles vallas silmapaistvalt skoorivatele Balti riikidele on Euroopa keskmine pensionäride vaesusrisk 15%.

Aga üllatus-üllatus, mitmed endised kommunismis vaevelnud riigid, on oma pensionisüsteemi nii edukalt toimima saanud, et jäävad Euroopa keskmisest tublisti allapoole. Väiksem on vaesusrisk Tšehhis ja kohtureformi tõttu paljukirutud Poolas. Euroopa Liidu peksupoisiks kujunenud Ungari on aga oma inimeste pensionipõlve kindlustanud koguni nii hästi, et vaesusrisk ähvardab vaid 10% eakatest, rääkimata Slovakkiast, kus pilvitut vanaduspõlve ei saa nautida vaid 6% kõrgesse ikka jõudnud kodanikest.

Muuseas, ka Kreeka, kuhu Eestigi on suunanud majandusraskustega toimetulekuks abi nii otsetoetustena kui läbi Euroopa Liidu, võib kelkida napi 8%-se pensionäride vaesusriskiga. Mis siis takistab meid, kes me oma eesrindlikkusega armastame kelkida, pensionäre vaesusest välja tuua?

Lõpetaks lehmakauplemise ja asuks piisava pensionikindlustuse nimel tööle

Piinlik on olla kõige viimane. Aga kui me ei pinguta selle nimel, et Eesti rahvas pensionivaesusest välja tuua, siis jäämegi koos Läti ja Leeduga kurvas kehvustabelis viimasteid kohti jagama.

Esmalt tuleks meil viia lõpule pooleliolev pensionireform, et seejärel alustada avalikkust kaasavat diskussiooni, kuidas ja milliseid vahendeid kaasates tõsta märgatavalt pensionäride sissetulekuid. Selle asemel, et käia üle maailma jagamas tänaseks juba kaheldavat e-riigi edulugu, tuleks kiiremas korras saata sotsiaalministeeriumi esindus endistesse sotsialismimaadesse õppima, kuidas seal on pensionisambad üles ehitatud ja kuidas välditud kommunismiaja taaka.

Meil tuleb võltshäbi alla suruda ja nõutada Euroopa Liidult toetust parema pensionisüsteemi ülesehitamiseks. See võiks tulla näiteks ülepaisutatud kliimameetmete arvelt, millega kohustume aastaks 2050 vähendama CO2 heitmeid vähemalt kolmekordselt. Üllad eesmärgid peaksid ootama, kuni pole täidetud neist peamine – tagada tööelust tagasitõmbuvatele muretut puhkust väärivatele kodanikele rahulikku äraelamist võimaldav õiglane pension.”