Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Peter Hitchens: Parim viis võidelda terrorismiga

-
07.07.2015
Peter Hitchens

Briti konservatiivne autor Peter Hitchens avaldas Daily Mailis artikli, mis räägib poliitikute võimetusest terrorismiga võitlemisel. “Poliitikud reageerivad terrorismile nii, nagu vanemad võivad reageerida, kui nende väikesed lapsed tulevad seksiõpetuse tunnist koju ja tahavad selgitust, mida lesbid teevad,” kirjutab Hitchens. “Nad satuvad paanikasse.”

Hitchens toob vaimukalt välja, kuidas oskamatus julgeolekuohtudega toime tulla käib Läänes käsikäes äärmise liberalismi ja pereväärtuste lagunemisega. Hitchensi sõnul pole poliitikutel aimugi, mida pärast terrorirünnakuid öelda: nad kardavad iga lauset, sest aastate pärast võidakse see välja kaevata kui näide tohutust ebakompetentsusest. Aga samal ajal peavad poliitikud näitama, et nad teavad, mida teevad, ja ainus pääsetee on seega sisutühja jutu ajamine.

Kõigist kõige naeruväärsem oli (nagu tavaliselt) koomiliselt asjatundmatu haridusminister Nicky Morgan. Püüdes lahti seletada viimast tobedat ja kasutut plaani klassiruumis ekstremismi väljajuurimiseks kobas ta ükskõik mis näite järgi.

Kuidas suudaks õpetajad ära tunda potentsiaalse fanaatiku, kes ähvardab Briti väärtused hüljata ja võib lõpetada AK-47ga vehkides? Vaese naise aju metsikut vehklemist küljelt küljele võib lausa kuulda.

Niisiis haaras ta kinni sellest asjast, millega absoluutselt igaüks on sunnitud nõustuma, kui nad ei taha, et mõttepolitsei ja terve Twitter peaks neid äärmuslasteks.

“Kahjuks on ISIS äärmiselt ebatolerantne homoseksuaalsuse vastu,” pudistas ta.

Kuigi kuni viimase ajani oli proua Morganil seisukoht, mida neil seksuaalrevolutsiooni päevil võib väga kergelt näha kui homoseksuaalsuse vastu “äärmiselt ebatolerantset”.

“Abielu on minu jaoks mehe ja naise vaheline asi,” ütles ta veebruaris 2013 pärast samasooliste abielude vastu hääletamist. See vaade oli tema sõnul kooskõlas ta kristliku usuga.

Sellest ajast saadik on poliitkorrektsed insenerid tema aju kallal töötanud, ja mullu oktoobris ütles ta, et on oma arvamust muutnud, kuigi pole päris selge, kuidas ta seda tegi. Tõde on, et oma eelmise meeleseisundiga oleks mõni fanaatikust pealekaebaja saanud vabalt tema kohta politseisse avalduse esitada.

Isegi veel naljakam (kui te suudate selliste asjade üle naerda) on see, et homoseksuaalsus on nüüd ametlikult Briti väärtus.

Tõepoolest on näiteks prantslased seda alati väitnud, eriti mis puudutab meie valitseva klassi ülemisi kihte, kuid ma ei ole kunagi varem kuulnud, et meie kuninglikult määratud minister seda kinnitaks.

Hitchens ründab seejärel haridusministri erakonda, mille juhiks on peaminister David Cameron. Nimelt otsustas terve Konservatiivne Partei hiljuti muuta enda suhtumist homoabieludesse ja asus neid innukalt toetama. Karme sõnu jätkub Hitchensil ka Briti välispoliitika kohta.

Siis tuli peaministri veider rünnak BBC vastu nime “Islamiriik” kasutamise eest. See oli temast väga tänamatu, arvestades BBC tohutuid pingutusi tooride partei rehabiliteerimiseks pärast seda, kui partei hakkas liberaalseks ja otsustas, et homoseksuaalsus on brittide tuumikväärtus.

Kui me ei tohi kasutada nime “Islamiriik”, kuna see ei esindavat islamit ega olevat riik, siis loomulikult ei tohiks me kasutada ka nime “Konservatiivne Partei”. On selge, et see ei ole konservatiivne, ja ma ei ole kindel, kas seal on alles piisavalt liikmeid, et seda parteiks kutsuda.

Aga sellega meie kuulsusrikkad valitsejad ei piirdu. Nädalapikkuse metsiku rabelemise krooniks teatas valitsus, et meie vähesed allesjäänud pommituslennukid lähevad peagi Süüriasse võitlema õlg õla kõrval president Assadiga.

Kaks aastat tagasi tahtsid nad neidsamu lennukeid kasutada Assadi pommitamiseks.

Neli aastat tagasi kasutasid ned neid, et kukutada Liibüa valitsust. Tulemusena on Liibüa nüüd läbikukkunud riik, kus õpetati välja mees, kes mõrvas Tuneesias 30 Briti meest ja naist. Kui meie peaminister poleks Liibüat pommitanud, ei oleks Seifeddine Rezguil olnud võimalik seal väljaõpet saada.

Mul ei tule pähe lihtsamat viisi, et näidata, milline rumal viga see sõjakäik oli. Ja siiski istub mees, kes selle ette võttis, endiselt Downing Streetil ja mängib maailmaliidrit.

Meie valitsus ei tea, mida ta teeb. Loodame, et nad kõik rahunevad maha, enne kui nad võiks veel suuremat kahju teha.