Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Piret Kivi: austus kaitsepolitsei vastu on asendunud tühjuse, hirmu, ängi ja mingi defineerimatu õõnsa tundega

-
12.02.2021
Pilapilt kapo tegevusest.

“Ma osalen meeleavaldustel väga harva. Eremiitidel pole see kombeks. Ometi tunnen hinges kahetsust, et ei saa osaleda meeleavaldusel KAPO maja ees. Ma elan Tartus ja pean minema tööle. Kui oleksin Tallinnas, siis osaleksin kindlasti. Olen seega kohal virtuaalselt. Ehk siin. Alustan lühimõtisklust ja vihakõnelen. Vaenukõnelen, kui soovite. Mulle sobivad kõik sünonüümid ja eufemismid.

Minu endine suhtumine KAPOsse oli hea. Muidugi oli kosmeetilisi pisiasju, mis tekitasid küsimusi, ning aeg-ajalt sai muidugi ka naljatletud, et KAPO võrdub Luurekeskagentuur pluss KGB, rõõmsalt koos ja tööhoos. Kuid selline lõõp on tavaline nt briti kultuuriruumis. Kui keegi sulle seal meeldib, siis solvad teda lakkamatult. Kui keegi ei meeldi, siis oled üliviisakas.

Minu tegelik tunne KAPO vastu oli ikkagi austus. Elasin kaasa ka Eston Kohveri röövimisele. Tundsin suurt heameelt, kui nägin, kuidas ta tagasi Eestisse tuli. Siiani viirastuvad mulle FSB leopardimustrilised peasokid. Praegusel maskiajastul kuluks selline praktiline riideese muidugi marjaks ära.

Pärast jaanuaris toimunud riigipööret minu kui Eesti Vabariigi kodaniku austus KAPO vastu haihtus. Austus asendus tühjuse, hirmu, ängi ja mingi defineerimatu õõnsa tundega. Tahtmisega eralduda veelgi enam. Teadvustasin ka, et Eesti ühiskonnas elab inimesi, kes arvavad päriselt, et KAPO midagi halba ei teinud.

Nojah… Vaadake, KAPO ei teinud midagi halba ainult siis, kui seal töötavad väga rumalad inimesed. Eesti on PISA testide maailmas absoluutses tipus. Kust tulevad KAPO töötajad? Ikka Eestist ju. Kas Kapo palkab idioote? Ei palka. Ikka tarku inimesi. Seega KAPOs idioote ei ole. Jääb üle ainult üks ja õudne võimalus, millele olen sunnitud otsa vaatama, kuigi üldse ei taha: riigipööre.

Seega tuleb hakata Mahatma Gandhiks ning rahulikult ja ilma igasuguse vägivallata öelda, et säherdune tembutamine ei lähe teps mitte. Olen ka valmis matkama jalgsi mere äärde (soovitavalt soojemal aastaajal) ja tegema soola (mis on Läänemere ääres kindlasti raskem kui Indias).

Meenub üks Nigel Farage’i kõne, kus mees rääkis muhedalt, kuidas Euroopa Liidus hääletatakse. Lühikokkuvõte: Kui valimistulemused on „valed”, siis hääletate uuesti. Kuni hetkeni, mil nad on „õiged”. Ju oli siis struktuuride jaoks valitsus „vale”.

Jälgin sotsiaalmeedias ka britte. Peamiselt seetõttu, et mind huvitavad riigid ja kultuurid, mis on suutnud kaua püsida. Üks britt avaldas mulle nende suure saladuse. See seisneb ausates valimistes. Üks kord võidab see, kes mulle meeldib. Teine kord see, kes mulle ei meeldi. Mingid kohalikud KAPO-onud asjasse ei puutu. E-valimisi ei ole. Opositsioon moodustab varivalitsuse ja kontrollib valitsuse tegevust. Parlamendis käib tramburai nagu ratta peal, sest nii on lõbusam. Kodanikul on õigus suhelda oma parlamendisaadikuga. Nõnda võngub pendel rahulikult edasi-tagasi ning ühiskond ei plahvata. Järsku on aega areneda ning saada paremaks. Kultuur õitseb ja riik kestab. Põhjust on tunda uhkust.

KAPO-onud (ja KAPO-tädid!), pange palun kirja, et ka mina olen vaimselt teievastasel meeleavaldusel kohal ja teie sigaduste vastu. Teie ei valitse riiki. Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Vähemalt nõnda õpetatakse Tartu Ülikoolis. Pean eeldama, et see lause on tõene, sest õppejõud ju ei valetaks ilmsüüta tudengitele jultunult näkku. Nende südametunnistus ei lubaks seda. Või kuidas?

Soome keeles on seitse sõna, mis saavad olla ka akusatiivis (minut, sinut, hänet, meidät, teidät, heidät, kenet). Eesti keeles akusatiivi kui käänet ei ole. Selle funktsiooni täidavad osastav (tahan vabadust), omastav (kaotasin vabaduse) ja nimetav (andke mulle vabadus tagasi). Kui ma õpetan oma õpilastele ladina keelt, siis rõhun prantsuskeelse fraasi „J’accuse” (ma süüdistan) tähendusele. Ma süüdistan keda? Tänu William Vallutajale saan teha sama ka inglise keeles. „I accuse” (ma süüdistan). Või kui soovite uuemas maakeeles ehk puuinglise keeles: „Ai äkjuus” (ma süüdistan). „Ai äkjuus juu” (ma süüdistan teid).

Rohkem ma teiega vestelda ei soovi. Lisan vaid alandlikult, et käerauad ja rõske keldrikong on väga toredad ning vaimustavad mind igati. Nagu kõik avatud meelelaadiga eestlased ja teised sallivad mahelattelürpurid naudin ja armastan ma mööblit, pitsat ja käeraudu, sest ma olen erutunud ning terve mu elu on toortõlge meie uuemast maakeelest. „Sii öbav” (vaata ülalpool olevat materjali). Mul on üks palve: Ärge mind kibuvitsapõõsasse visake!

Hukkamõistvalt ja põlgusega

Piret Kivi

12.02.2021 Anno Domini

2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.

1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.

2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.

3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.

4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).

5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.

6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.

9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.

11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.

12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).