22.05.2021
Kui pillid on nurka pandud… Pilt on illustratiivne.
“Aeg-ajalt üritab keegi minuga vestelda teemal „vene koolid Eestis”. Teemal, mis on nagu pindu ajav rist turjal ja pinda käiv raske raudkolakas pahkluu küljes. Ma ei näe vajadust kirjutada aina uusi ja uusi ohtralehelisi projekte ning kaagutada konverentsidel.
Eestlaste õigust eestikeelsele ja -meelsele koolile rahvusriigis hävitada ei tohi. Eesti koolide koridorides ei tohi kunagi kõlada vene keel (või mõni muu võõrkeel). Järelikult tuleb käituda mõistuspäraselt. Venelased (ja muud rahvused), kes ei suuda või ei taha olla eestikeelsed ja -meelsed, õpivad omaette. Aga nad teevad seda eesti keeles, sest Eesti Vabariigi ainuke riigikeel on eesti keel. Ainult see garanteerib lootuse, et kunagi saavad nende isikute järglased koos eestlastega õppida, ilma eestlasi ja eestlust tahtmatult või tahtlikult piinamata.
Venelaste eestikeelsetes koolides võiks lubada valikainet (NB! mitte kohustuslikku ainet) nimega vene kirjandus. Lapsed saaksid siis soovi korral originaalis Dostojevskit lugeda ja lahata ning võib-olla ka ise uuteks Dostojevskiteks hakata. Mis saaks olla toredam!
Dostojevski nimi meenutas mulle, et Dostojevski oli ulakas ning mõisteti surma. Hukkamispäeval viidi tema ja teised „ulakad” hukkamisplatsile. „Kurjamitel” olid seljas maitsekad hukkamishõlstid. Toimusid pidulikud hukkamiseelsed rituaalid. Ristiinimesel on ju õigus enne surma oma hinge eest hoolt kanda jne.
Nüüd tuleb tähtis moment. Lugege hoolega. Hukkamisel oli tööülesandeid täitmas ka hukkamisbänd, mis koosnes trummaritest. Ma ei pea vist lähemalt seletama. Me oleme kõik näinud mõnda ajaloolist filmi, kus kedagi hukatakse või viimsel hetkel tapalavalt päästetakse. Hukkamise eel ning piduliku rongkäigu ajal hukkamisplatsile mängivad trummarid ootemuusikat. Kui nad põristavad käsku rünnakule, asub timukas koos oma tiimiga kohtuotsust täide viima.
Vat selline vägev bänd oli otse loomulikult ka Dostojevski ja sõprade hukkamisel ilusasti kohal. Trummarid mängisid nagu kord ja kohus ootemuusikat. Iga hetk oli oodata käsku rünnakule. Toimus aga midagi ettenägematut. Bänd põristas taganemiskäsku. Hukkamine jäi ära. Tegelikult olid asjalood sellised, et keiser ei tahtnudki kedagi päriselt hukata, aga ulakaid isikuid ta ka oma riigis näha ei soovinud. Tuli anda õpetust ja korraldada profülaktiline libahukkamine.
Libahukkamised ajavad tavaliselt hulluks või panevad tõeliselt elama. Dostojevski puhul oli siis see teine variant. Trummarid, kes annavad trummipõrinaga käske, on muidugi militaarne teema. Nad toimetasid ka lahinguväljadel. Nõnda teadsid sõdurid, mida tuleb teha.
Eestis saadetakse sõjaväelisi orkestreid laiali. Kratsisin pead ja üritasin mõelda, kuidas oleks välja näinud Dostojevski hukkamispäev ilma bändita. Tuleb vist päriselt hukata, sest pole õieti kedagist, kes mängiks taganemiskäsku? Samas, kus on ründamiskäsu mängijad? Neid ju ka pole.
Olukord on sama segane kui nulliga jagamine koolis. Minu koolis oli tarvitusel dogmaatilise matemaatika haru nimega „Lõuad pidada ja edasi teenida!” Seega jäi nulliga jagamine mulle hämaraks. Lõpetasin kooli ja isegi ülikooli, aga nulliga jagamine oli endiselt suur müsteerium. Kuni koperdasin netis ühe sõbraliku Ameerika matemaatikaõpetaja otsa.
Õpetaja võttis platsi, kuulas mu mure ära ja seletas, kuidas see müsteerium käib. Taastan õpetaja seletuse. Õpetaja rääkis alguses tavapärasest olukorrast ja liikus seejärel müstikasse. Kõigepealt oletas ta, et mul on kuus küpsist ja kolm taldrikut. Ta palus mul põristada küpsistele ründamiskäsku ehk jagada nad võrdselt kolme taldriku vahel. Jagamine on käsk liikuda. Kuus küpsist jagatud kolme taldriku vahel võrdub kaks küpsist, sest igal taldrikul on nüüd kaks küpsist. Ei rohkem ega vähem.
Järgmises ülesandes oli meil kuus küpsist, null taldrikut ja käsk teha jagamistehe ehk liikuda nullile taldrikule. Kuidas saab liikuda nullile taldrikule? Aga liikuma ju peab, sest käsk on vanem kui meie. Tunnen ninasõõrmeis, kuidas igavik on paks küpsiseaatomitest. Täiesti arusaadav. Vähemalt arusaadavam kui minu koolis.Tundub, et Dostojevski hukkamine ilma bändita on midagi sarnast. Õhk on paks Dostojevskiaatomitest.
Minu imaginaarses koolis õpib talumees. Andsin talle matemaatikaülesande. Kui ühe tee lumest lahtilükkamine võtab tunni, siis kaua võtab kolme tee lumest lahtilükkamine? Talumees vaatas mulle otsa ja kohmas habemesse: „Mai on präägast.” Tõepoolest, keisrile poleks ilmaski pähe tulnud hukkamisbändi või muid riiklikke orkestreid hingusele saata. Selliseid mõtteid ehtsas riigis tekkida ei saa. Miks tekkis selline mõte Eesti Vabariigis?
Saan aru, et oravad soovivad riiklikest orkestritest lahti saada, sest need maksavad raha, mida põlegi nagu teist eriti. Võlg on võõra oma. Oravate mõtteviis oleks igati mõistlik, kui me ei elaks globaalses maailmas. Globaalne maailm sai alguse juba keskajal. Aeg-ajalt ratsutasid meie lääne sõbrad ja liitlased ehk feodaalid juutide linnaossa ning lohistasid mõnda rabivana natuke habetpidi. Miks nad seda tegid? Sest nad olid juutidele palju raha võlgu ning juutidel oli vaja mõista, et mingit võlgade maksmist ei ole ega tule.
Sama värk käib ka praegu, aga mastaabid on palju suuremad. Meie lääne sõbrad ja liitlased on tohutult raha võlgu. Nad ei maksa oma võlgu mitte kunagi tagasi. Mitte kunagi. Kõik teavad seda. Hiinlased teavad ka. Sellises olukorras on ilmne, et meie oma „võlaga, mis on võõra oma” oleme veidrikud. Ja nõdrameelsed.
Tegelikult on oravate globalism pseudoglobalism. Täpselt nii nagu ka nende „liberaalne maailmavaade”. Elame ajastul, kus sõnad ei tähenda enam midagi. Vähemalt oskan ma nulliga jagada. Tulemust tunnetate siis, kui usute lõpmatusse. Teise nimega on see Jumal. Mina kutsun nulliga jagamist Jumala söötmiseks küpsistega. Ta sööb muid asju loomulikult ka. Ma arvan, et lähen ja teen tassi teed meega ning jagan selle nulliga. Jumalal on sellest hea meel. Tal muidu kurk kuivab.”
22.05.2021 Anno Domini
Piret Kivi
2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.
1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.
2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.
4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).
5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.
6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.
9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.
11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.
12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).
14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.
15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.
16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.
17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.
18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.
19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.
20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.
21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.
22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.
24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.
25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.
26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.
29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.
30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.
31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.
34. Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Tallinn: Kirjastus „Reklam”.
35. 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Koostanud Arvo Krikmann. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.
36. Ahven, H., Must, M., Palmeos, P. 1957. Pajatusi põhjarannikult. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.