07.05.2021
Karikaturist Gori langes ameerikaliku tühistamiskultuuri ohvriks. Pilt on illustratiivne.
“Kirjutan kiiruga paar sõna, sest ma ei saa üldse üle sellest, et Ameerika kolonistkuraator pani KUMU kolekastis (miks peab kunstimuuseum olema koledas kastis?) Gori nurka. Gori pidavat olema paha rassist. Inimesi tulevat tema eest hoiatada. Kui inimesed ei karda ja liiguvad edasi nurka, kus Gorit häbistatakse, siis teevad nad seda omal vastutusel.
„Näiteks on Gori karikatuurid. Me paigutasime nad eraldatuna seina taha ja meil on seal silt, mis ütleb, et need on rassistlikud.” (https://kultuur.err.ee/1608202744/kuraator-bart-pushaw-rassist-raakides-ei-pea-alati-raakima-rassismist vaadatud 07.05.2021).
Meil on olemas üks õite kuulus baltisakslane, kes kaunistas meil kunagi isegi rahatähte. Räägin Karl Ernst von Baerist. Ma käin mõnikord Toomemäel jalutamas. Peatun ikka ka Baeri kuju juures. Ükskord oli seal isa lastega. Isa luges lastele ette Baeri raamatut eestlaste kohta. Ei olnud eestlase jaoks kaunis materjal kuulata. Isa ja lapsed naersid.
Mida teeks aga samas olukorras kolonistkuraator? Paneks Baeri nurka! Kulukaks see muidugi läheks, sest kus on lähim nurk? Mina pakun lõõpides välja odavama variandi. Ehitage Baeri ümber seinad (kolekastid on ju moes!). Seinale riputage hoiatus: „Kes edasi läheb, kohtub kohutava koletisega. Jubeda istiga.”
Minule lapsepõlves kunstiajalugu meeldis. Meil oli see koolis fakultatiivaine. Õpetaja näitas diapositiive ja rääkis maalidest lähemalt. Sain seetõttu isegi Barcelonas oma katoliku preestrist ladina keele õpetajale öelda, et mina õppisin koolis religiooni juba Nõukogude okupatsiooni ajal. Õpetaja pidi ju seletama, mis maalidel toimub!
Tänapäeva kunstiajaloost on mul ebameeldivaid kogemusi. Näiteks näidati mulle ühe kreeka kuju kipsist koopiat ning mainiti, et tegemist oli homoseksuaaliga. Kuidas muuseumis selliseid asju teatakse? Aga kui oligi homo? Ja mis siis! Vanasti käidi kunstimuuseumis ikka ilu ja ülevust otsimas. Nüüd tutvustatakse meile aga kujude alternatiivset seksuaalelu. Ilu ja ülevus käigu kus…
Lisaks on võimalik mängida igasuguseid „’uvitavaid” mänge. Ei sobi ju moodsal kunstisõbral lihtsalt kunsti imetleda. Vaja on mängutube ja muid lollusi. Ei taha teadagi, mis mängutubades toimub? Lapsed peavad meisterdama plastiliinist homokujusid? Ausalt öeldes ei üllataks mind enam, kui nii see juba ongi.
Kindlasti on tänapäeva kunstiajaloos tähtis rahvaste sõprus à la seltsimees Brežnev Puhmaskulm (olgu seltsimees Lenini muumia seltsimees Brežnevile igavesti armuline). Ma ei imestaks üldse, kui kreeka homokuju tutvub varsti rooma homokujuga. Siis saaks kohe kaks kärbest ühe hoobiga. Homoseksualism ja rahvaste sõprus käsikäes. Tuleks veel mõni juudi homokujugi mesti! Ménage à trois!
Minus on esmakordselt elus tekkinud teatav vastikus ja tõrge kunstimuuseumide vastu. Ma tahan ilu ja meisterlikkust. Ma ei taha ajupesu. Ma ei taha olukorda, kus Gori peab olema nurgas ning mulle tutvustatakse homokujusid. Või täpsemalt homokujude koopiaid, sest ehtsad „homokujud” on Kreekas, see tähendab ka Inglismaal.
Vanasti oli koloniaalmentaliteet kuidagi ausam ja jõulisem. Krabati kaasa kunsti, mida poleks tohtinud kaasa krabada. Koloniaalkaupade poest sai kaneeli, korinte ja apelsine. Tänapäeva koloniaalkaupade poest (millel on uus nimi, sest „koloniaalkaubad” õu mai gaad!) saate vettinud inimnuudli, kes anub põlvili andestust selle eest, et ta on valge.
Ole tugev, Gori! Eestlased on Sinuga Su alanduses!
Muudan alljärgnevalt ära oma nime, et saaks algatuda diskussioon. Vana nime panen sulgudesse.
Pärisori Kvarteroon, kes pole veel homo, aga egas see va ‘omoseksualismus jänes ole, et eest ära jookseb (Piret Kivi)
07.05.2021 Anno Domini
Loe ka Ameeriklasest kuraator tunnistab, et Kumu näituse nimemuutused olid kantud tühistamiskultuurist
2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.
1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.
2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.
4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).
5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.
6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.
9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.
11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.
12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).
14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.
15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.
16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.
17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.
18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.
19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.
20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.
21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.
22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.
24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.
25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.
26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.
29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.
30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.
31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.
34. Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Tallinn: Kirjastus „Reklam”.