12.04.2021
Meeleavaldus Riigikogu ees. Politsei on kohal.
“Kui minult küsitakse, milline rooma kirjanik meeldib mulle kõige rohkem, siis vastan ajalootundliku isikuna: „Petros Markaris.” Petros Markaris on pärit linnast, mis kannab praegu Istanbuli nime. Varem oli see linn Konstantinoopol. Pärast linna vallutamist 1453. aastal jäid põliselanikud ametlikult edasi roomlasteks. Roomlasteks kutsutakse neid Türgis tänaseni. Konstantinoopoli patriarh on rahvuselt roomlane. Petros Markarise esivanemad elasid Roomas. Ida-Roomas, kui soovite.
Petros Markarise kriminaalromaanid on suurepärased. Eesti keeles neid vist (?) ei ole, aga kui leiate neid mõnes muus keeles, siis Jumala pärast, laske käia. Krimkade peategelane oli politseinik juba hunta-ajal (Kreekas kuni 1974). Siis ei olnud ta alati hea inimene. Meenub üks stseen. Politseinik läheb kurjamit ülekuulamiskambrisse küsitlema. Ta mõtleb: „Vanasti virutasin ma sellistele kõigepealt paar korda vastu vahtimist. Hea tunne oli. Aga eks selliste asjadega ole nagu suitsetamisega. Esimene mahv on väga hea, aga ma tean ju, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Aga jah, kohutavalt tahaks teda lüüa.” Politseinik ohkab sügavalt ning asub kurjamit küsitlema ilma füüsilise vägivallata. Ajad on muutunud.
Politseinikul on tütar. Millegipärast on tütar luulude lummas ehk veendunud, et tema isa oli hunta-ajal hea. Ainuke hea politseinik. Teised olid pahad. Isa oli hea. Isal on kuidagi piinlik tütrele seletada, et polnud ta hea midagi. Õnneks kohtab ta kogemata ühte vana poliitvangi, kelle hakklihaks pekstud keha oli tal mitmeid kordi au tagasi kongi lohistada (päriselt lohistada), kui politseiniku otsene ülemus oli poliitvangi peaaegu koomasse kolkinud. Ta eeldab, et poliitvang ei taha temaga rääkida, kuid vanamees (jah, nüüd vanamees) on saanud vist mõne vaimse õpetuse pooldajaks. Mehed tervitavad. Neist saavad – vast päris mitte just sõbrad – aga head tuttavad. Politseinik palub poliitvangilt suurt teenet: „Ütle palun mu tütrele, kes ma varem olin. Räägi talle tõtt.”
Mina sain juba mõnda aega tagasi selgelt aru, et Eesti on politseiriik. Kirjutasin sellest ka mõtiskluse (https://uueduudised.ee/arvamus/piret-kivi-kohtureformi-vajadusest-eesti-pole-oigusriik-vaid-kiiksuga-leebe-politseiriik/ vaadatud 12.04.2021). Sellest hoolimata oli mul väga valus vaadata, kuidas politseinikud käitusid vanataadiga, kellel oli kaelas roostes mannerg ning käes suitsev viirukipulk. Tõepoolest, tõeliselt „ohtlik” isik. Loodan, et viirukipulk on juba ekspertiisi saadetud ning vanataat peab selle ekspertiisi ka omast taskust kinni maksma. Eks mannergut anna ka kraapida ning kraapeid mikroskoobi all uurida. Metallide uurimine on väga oluline. Näiteks kirjandusteaduses ja klassikalises filoloogias. Paljud vanakreeka kirjanduse huvilised ei saa ju aru, kuidas saavad meri ja taevas olla vase- või pronksikarva. Kui vask jääb puhastamata, siis muutub ta siniseks. Väga kauniks siniseks.
Alatult röövivad taatide mannerguid polise pollad!
Piksega karistab jumalus vaenlasi, teisigi lolle.
Piirama Troojat ehk ratastel rullugu triibuga kronud?
Ilusa kosmosekumani küürib vaskamforat sõdur.
Kui Eesti taastas oma kaotatud iseseisvuse, eeldasin ma, et ma ei näe mitte kunagi selliseid filmilõike nagu nägin eile ja täna. Ausal politseinikul jääb üle lahkuda töölt või keelduda täitmast käske, mis ei ole osa vabast maailmast. Valitsus peab astuma tagasi.
Politseinikud, kes jätkavad süütute inimeste arreteerimist, on saanud osaks repressiivaparaadist. Politseiriigist. Neil jääb vaid loota, et kunagi annavad nende ohvrid neile andeks. Kuidas saavad öösel magada politseinikud, kes viisid ära roostes mannerguga vanataadi?
Häbi politseile! Elagu Eesti Vabariik!
12.04.2021 Anno Domini
Piret Kivi
2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.
1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.
2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.
3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.
4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).
5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.
6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.
9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.
10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.
11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.
12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.
13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).
14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.
15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.
16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.
17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.
18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.
19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.
20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.
21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.
22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.
23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.
24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.
25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.
26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.
28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.