Piret Kivi: me ei vali apartheidi maaletoojaid, kes meid kiusavad ja ahistavad

Arvamus,
- Updated
©Scanpix
Prantslased võrdsustavad vaktsineerimispassi apartheidiga. Pilt on illustratiivne.

“Eesti Vabariik saab viimaks uue presidendi, kes ütleb, et ta on agnostik (https://elu.ohtuleht.ee/386190/alar-karis-kust-sai-sebra-oma-triibud vaadatud 02.09.2021). Mina kui endine agnostik noogutan sellise väite peale tunnustavalt. Miks tunnustavalt? Sest sel teemal on tulnud Lääne-Euroopas mõnedki korrad pikemalt vestelda. Nimelt ollakse sealkandis sageli veendunud, et kommarkaru käpa ja kirsa all olime me kõik paadunud ateistid.

Üritasin alati seletada, et ateismi pealesurumine oli niivõrd räige ja ka naeruväärne, et maksimaalne saavutatud tulemus oli agnostitsism. Ateiste lihtsalt ei tekkinud. Võib-olla padupunaste seas oli mõni, aga kes säherdustega peale kommarkaru ikka suhtles. Tihti oli tulemuseks hoopis vaimne otsing. Otsiti kõikjalt. Kes otsis idamaiseid õpetusi, kes läks ja pani selja puu vastu.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Sain hiljuti teada, et mina olevat nüüd puukallistaja. Tunnistan ausalt, et olen puid käppinud, et neilt jõudu saada. Ka selga olen puu vastu pannud (mitte küll väga tihti). Puude kallistamist aga meelde ei tule. Noh, eks tule siis ots lahti teha. Üks Toomemäe puu sopsutab mulle pidevalt võrgutavalt võra. Veel loetud hetked ja me kallistamegi? Oo kui magus oleks see puine patt! Von Baeri palge ees põimun kokku puuga. Nagu puuga pähe saanud, sest puult ma pähe ei saa.

Igal juhul on vale näha Eestit kui mingit ateistide pesa. Kuigi äkki peaksin juba rääkima minevikus, sest pole vist saladus, et ateism on omadega vägagi võimsalt tagasi. Hägusemal ja salakavalamal moel. Virgunud pakendis. Nõukogude Liit ateiste tekitada ei suutnud.

Näen, et uutel valitsejatel läheb ses suhtes edukamalt. Igatahes oli pärast kommarkaru pagemist tugev arusaam, et ateism saab üheks ideoloogiaks paljude seas. Teiste seas võtab ta koha sisse demokraatlikus rivis. Ei saa ta rohkem lobiseda kui teised. Aga ometi tundub, et temast on tänases Eestis saanud teiste ideoloogiate paberiteta ülemus. Ateist on tänases Eesti Vabariigis väärtuslikum isik kui agnostik või usklik. Kes seda lubas?

Edastan siinkohal kommarkaru õpetuse, mis manustati mulle edutult nõukogude koolis. Nimelt tagus va karu vist õpetajat käpaga näkku ja kirsaga kõhtu. Või hüpnotiseeris kommarkaru õpetaja ära? Ei oska seisukohta võtta. Igatahes õpetas karu kaisus õpetaja mulle ja teistele teadmishimulistele lastele, kes allusid vastuvaidlematult koolikohustusele, et ainult ateistid on tõelised inimesed. Inimene, kes pole veel ateistiks arenenud, on pooleldi loom.

Hägusus on imbunud ka usuorganisatsioonidesse. Järjest loeme mõjukatest usujuhtidest, kes meelitavad ja survestavad oma lambukesi eksperimentaalleeme manu. Suur löök oli minu jaoks Dalai laama (https://www.youtube.com/watch?v=51ypzc5hqpc vaadatud 03.09.2021). Suhtusin Dalai laamasse suurima võimaliku austusega. Enam ma seda ei suuda. Kahtlemata lõid väga valusasti ka Vatikan (https://www.vaticannews.va/en/pope/news/2021-08/pope-francis-appeal-covid-19-vaccines-act-of-love.html vaadatud 03.09.2021) ja Konstantinoopol (https://greekcitytimes.com/2021/01/13/patriarch-bartholomew-covid-vaccine/ vaadatud 03.09.2021).

Palju valusamini lõi kindlasti Philippe Jourdan, keda olin alati sügavalt imetlenud ning vähemalt täna ma seda enam teha ei suuda (https://arvamus.postimees.ee/7325799/philippe-jourdan-vaktsineerimine-on-armastuse-tegu vaadatud 03.09.2021). Lisaks tuleb välja, et ka meie oma luteri kirikus on mingi kahtlane kamm (https://meiekirik.net/index.php/uudislood/1852-ministeerium-palub-kirikutel-vahendada-vaktsineerimisinfot vaadatud 03.09.2021). Vedelikubuss on võimalik kutsuda lausa jumalateenistusele.

Närvid hakkasid vaikselt üles ütlema. Põgenesin Assassiinide Ordu kodulehele mingikski trööstiks ning sain ka sealt oma hoobi kätte (https://the.ismaili/global/covid-19-vaccinations-and-variants vaadatud 03.09.2021). Kas tõesti on kõik varemalt vägagi austusväärsed usujuhid hullunud? Ainuke meeldiv erand tundub olevat Gruusia patriarh (https://www.meiekirik.net/index.php/uudislood/1835-gruusia-patriarh-vaktsineerimine-peab-olema-vabatahtlik vaadatud 03.09.2021). Tervitan teda. Ühes käes lavašš ja teises klaas kindzmaraulit. Lapsed (vanuses 12 kuni täisiga) saavad patriarhi tervitada tarhunniga (on grusiinide leiutis).

Eestis olevat käputäis ehk üle poole miljoni täiskasvanu, kellel puudub „tervisepass” (https://www.delfi.ee/artikkel/94464821/eestis-on-ligikaudu-500-000-taiskasvanut-kellel-pole-tana-kehtivat-oigust-restoranis-teatris-ja-kinos-kaia vaadatud 03.09.2021). Lisaks on vaktsineeritute seas isikuid, keda selleks survestati. Paljudel on raudselt selle pärast meel mõru. On ka isikuid, kellele põhjustas eksperimentaalvaktsiin tervisehäireid. Ja isikuid, kes otsustasid eksperimentaalvaktsiini kasuks tervislikel põhjustel (alati on eksperimentaalravi saavaid isikuid ning mina sellist asja kahtlemata pooldan, kui see on vabatahtlik. Päriselt vabatahtlik!).

Lühidalt öeldes, kohalikud valimised on tulekul ja meid on palju rohkem kui teid. Meie ei vali isikuid, kes meid kiusavad ja ahistavad. Meie valime neid, kes suudavad tõmmata meid apartheidilaukast välja. Nii lihtne see ongi.

Ma ei pöördunud veel grusiinide usku. Kuigi äkki peaks? Läksin lihtsalt ja lisasin oma Memrise’i kursuste nimekirja stoitsismi (https://app.memrise.com/course/926537/stoic-vocabulary/ vaadatud 03.09.2021), sest see on tänapäeva maailmas minu arvates üks vähestest mõtteviisidest, mis tundub mõistuspärane ja tervemõistuslik. Inimesi häbitult mõjutavad usujuhid on minu jaoks adiaphora ehk ükskõiksed asjad. Mina neid inimesi muuta ei saa. Saan end ainult neist eemale hoida. Seega on täiesti mõeldamatu, et annan loa nende sõnadel põhjustada endale valu. Seda luba nad ei saa. Mitte kunagi.

Robert Louis Stevensoni surematus raamatus, kus arst muutub kurjaks olendiks nimega härra Hyde, on ladinakeelne väljend „pede claudo”. Vaatasin väljendit ja mõtlesin „suletud jalaga”? Suletud on ka piiratud. Piiratud jalg on lombakas. Tegelikult on täielik väljend „pede poena claudo”. Pärit on see Horatiuselt ning tähendab, et karistus tuleb lonkaval jalal. Alati kohe ei jõua. Loodan, et apartheidifanaatikutele ning muidu inimeste ravile ähvardajatele ja meelitajatele liipab ka karistus lähemale.

Eestis on natuke midagi aimata (https://objektiiv.ee/ravimiamet-vaktsineerimisele-meelitavad-loosimised-ei-ole-lubatud/ vaadatud 03.09.2021). Pisut rohkem on lonkurkaristust näha lähenemas Indias. Seal on tal käes poomisnöör (https://www.nextbigfuture.com/2021/06/india-could-sentence-who-chief-scientist-to-death-for-misleading-over-ivermectin-and-killing-indians.html vaadatud 03.09.2021). Poomist on kahte liiki: vana hea keskaegne meetod ehk aeglane surm (kasutusel tänapäeval Iraanis, mõnikord koos Soome kraanadega) ning kiire kukutamine, mille käigus murdub kael (oli kasutusel Ühendkuningriigis, kus niimoodi hukati muuhulgas Joan Collinsiga samas filmis mänginud Ruth Ellis).

Mina ei tea kumba meetodit Indias kasutatakse. Pole ausalt öeldes väga huvi tundnud. Tulistan seega puusalt ehk võtan arvesse, et India oli Briti koloonia. Seega vist murtakse ka seal kaelu? Igatahes peaks see kohtuprotsess olema võimas hoiatus neile, kes Ivermektiini ja teisi odavaid ravimeid ei luba (https://novaator.err.ee/1608305127/puuduvad-toendid-mis-kinnitaks-ivermektiini-edukust-koroonaravimina vaadatud 03.09.2021). Kas olete täiesti veendunud, et te ei tapa inimesi? Aasta lõpus võrdleme suremust 2020. aastal (ehk koroonaaastal ilma eksperimentaalvaktsiinideta) ning 2021. aastal (ehk koroonaaastal koos eksperimentaalvaktsiinidega). Meile saab vastu vaatama tõde.

03.09.2021 Anno Domini

Piret Kivi

2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.

1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.

2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.

3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.

4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).

5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.

6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.

9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.

11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.

12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).

14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.

15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.

16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.

17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.

18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.

19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.

20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.

21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.

22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.

23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.

24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.

25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.

26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.

28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.

29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.

30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.

31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.

34. Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Tallinn: Kirjastus „Reklam”.

35. 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Koostanud Arvo Krikmann. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.

36. Ahven, H., Must, M., Palmeos, P. 1957. Pajatusi põhjarannikult. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

37. Hankinson, Jim 1996. Pisiblufi käsiraamat Filosoofia. Inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: TEA.

38. Yapp, Nick 1997. Pisiblufi käsiraamat Õpetamine. Tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.

39. Sivers, Fanny de 1997. Kristliku kultuuri sõnu prantsuse keeles. Tartu: Ilmamaa.

40. Coudenhove-Kalergi, R.N. 1938. Totaalne riik – totaalne inimene. Saksa keelest tõlkinud Heino Anto. Tallinn: Ühisus.

41. Narski, I. 1978. Hume. Tõlkinud A. Lukas. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

42. Ovsjannikov, M. 1974. Hegel. Tõlkinud J. Saar. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

43. Ljatker, Jakov 1995. Descartes. Tõlkinud Andres Raudsepp. Tallinn: „Olion”.

44. Descartes, René 1995. Arutlus meetodist. Prantsuse keelest tõlkinud ja sissejuhatusega varustanud Mag. phil. R. Kulpa. Saatesõna prof. K. Ramulilt. Tallinn: „Olion”.

45. Durant, Will 1937. Lood filosoofia ajaloost III. Suured arvustajad: Voltaire ja Kant. Valgustus ja idealism. Tõlkinud L. Anvelt. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

46. Meumann, Ernst 1923. Esteetika süsteem. Tõlkind Ants Oras. Tartu: „Odamees” Carl Sarap.

47. Aurelius, Marcus 1983. Iseendale. Vanakreeka keelest tõlkinud Jaan Unt. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

48. Luts, Karl 1920. Galileo Galilei. Lehekülg usu ja teaduse wahelisest wõitlemisest. Tallinn: Kirjastus A.-S. „Varrak”.

49. Karilas, Y. 1933. Vallutajaid, leiutajaid, avastajaid. Autori loal soome keelest tõlkinud M. Lpk. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

50. Tsiskarašvili, Dmitri 1998. Itaalia keele õpik. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.

51. Jaaniste, Jaak 1999. Füüsika XII klassile. Kosmoloogia. Tallinn: Kirjastus „Koolibri”.

52. Feuchtwanger, Lion 1976. Toledo juuditar. Saksa keelest tõlkinud Henn Saari. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

53. Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Saksa keelest tõlkinud Sirje Annist. Tallinn: Olion.

54. Stevenson, R. L. 1920. Dr Jekyll’i ja Hra Hyde’i imelik juhtumine. Inglise keelest tõlkinud H. G. Oras. Gori illustratsioonidega. Tallinn: K./Ü. „RAHVAÜLIKOOL“.

55. Dürrenmatt, Friedrich 1969. Kreeklane otsib kreeklannat. Saksa keelest tõlkinud R. Tasa. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

56. Hajjam, Umar 1967. Nelikvärsid. Pärsia keelest tõlkinud Haljand Udam. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused