Piret Kivi: meie nähtamatud presidendikandidaadid

Arvamus,
- Updated
©Uued Uudised
President Kaljulaid suundub ilmselt tagatubadesse, vaatamaks üle pakkumisi edaspidiseks tegevuseks. Pilt on illustratiivne.

“Maailm on imetabane paik. Suuresti tuleb see minuni läbi uudiste. Võpatasin, kui nägin uudist nähtamatu skulptuuri kohta. Skulptuur müüdi maha 15 tuhande euro eest (https://kultuur.err.ee/1608240174/itaalia-kunstnik-muus-15-000-euro-eest-maha-nahtamatu-skulptuuri vaadatud 13.06.2021). Varasemalt on maha müüdud seinale kleebitud banaan. Maksis 120 tuhat USA dollarit.

Sellest ei saanud ma alguses väga hästi aru. Siis aga taipasin, et tegemist oli valge mehe käes vangis oleva troopilise kehaga, kes soovis vabadust, aga kes kleebiti seina külge ja müüdi maha orjaturul nagu tükk hingetut mateeriat. Ori ei peagi olema odav. Ka siis ei pea, kui ta on banaan. Loodetavasti muudab meid selle koloniaalpuuvilja kurb saatus paremateks inimesteks. Kui ei, siis oleme õppimisvõimetud.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Pange end banaani asemele. Kuidas te end tunneksite, kui oleksite alasti seina külge kleebitud, teid vaatavad kui objekti tuhanded inimesed ning lõpuks ostab teid 120 tuhande USA dollari eest ära täiesti tundmatu isik, kes võib teiega teha kõike, mida ta tahab, sest te olete tema omand. See koletis võib teid isegi ära süüa.

Mind huvitab Hiina. Esitan tõendi otse peavoolust (https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/auhind-parimad-noored-ilukirjanduse-tolkijad-aastal-2021/ vaadatud 13.06.2021). Üks minu lemmikraamatuid on aastakümneid olnud „Libarebased ja kooljad” (https://www.vanaraamat.ee/Pu_Songling_Libarebased_ja_kooljad_Eesti_Raamat_1986_3295-32.htm vaadatud 13.06.2021). Tõendit mul selle kohta ei ole, kuigi raamat on mul riiulis olemas. Peate mind uskuma.

Teoses antakse pinnapealne kirjeldus rebasevaimude kohta, kellest on maakeeles saanud libarebased. Eeldatavalt olid vaderiteks meie kodukootud libahundid.

Asjasse mitte väga süüvides võib tunduda, et libarebased on surematud ja suudavad olla ka nähtamatud. Päris nii see aga siin maises maailmas ei ole. Uurisin aastaid tagasi teemat täpsemalt. Libard elab küll väga kaua, kuid pole surematu. Ka nähtamatuks ei suuda ta muutuda, kuigi de facto väga suurt vahet just ei ole. See ilmneb selgelt siis, kui libarebased tegelevad kuritegevusega. Kahjuks ei hakka nendesuguste peale seadusehammas ning seega on libarebaseid, kes kasutavad seda asjaolu kurjasti ära.

Kinnivõtmine neid ei häiri, sest elu ongi üpriski üksluine ning riigi kulul meelelahutused kohtusaalis ja vanglas teevad rebastele palju nalja. Mis siis tavaliselt toimub? Libard, kes on võtnud inimese kuju (Taoistliku müstiku Guo Pu andmetel suudavad rebased vanuses sada kuni tuhat aastat võtta kauni naise, šamaani või mehe kuju; rebased vanuses viiskümmend kuni sada suudavad võtta tavalise naise kuju; nooremad rebased inimese kuju võtta ei suuda), paneb toime kuriteo.

Libarebane, kes on riigi silmis inimene, arreteeritakse. Sellest on rebasel kohe rõõmus meel, sest mõnda aega on elu põnev. Ka vanglas on tal alguses tore. Kuid siis kisub ka see maailm tüütuks. Ühel ööl lahkub libard vanglast. Rohkem ei näe teda keegi. Kuidas lahkub libarebane kohast, kus ta on luku ja riivi taga? Väga lihtsalt. De facto muutub ta nähtamatuks. Tegelikult aga hiire- või putukasuuruseks olendiks. Just selline pisiolevus  vudib keset ööd üle vangla õue ning vupsab üle vanglamüüri. Takistusi ei tee talle mitte keegi. Tilluke loomake, kes kõnnib vanglamüüril, ei paku huvi. Vangivalvuri silm ei seletagi ju öösel sellist. Ja kui seletakski? Kas mardikas müüril tekitaks häireolukorra?

Oluline on ära mainida, et kõik libarebased ei ole kurjategijad (nad ise ei taha kuritegevusega tegeleda, neil on moraalne kompass) ning on ka libarebaseid, kes on ise kuritegude ohvrid. Kord võtsid kaks libardit inimkuju ja muutusid kauniteks naisteks. Nad langesid grupivägistajate küüsi. Üks libarebane ka mõrvati. Pärast kuritegu mõistis kohut ellujäänud ohver. Ta tegi seda vastavalt libardite kriminaalkoodeksile, see tähendab improviseeris oma parema arusaamise kohaselt. Vägistajate majad põlesid maha. Nad kaotasid oma maise vara. Leekides hukkus mõrvari tütar.

Tähtis fakt on siinkohal, et isegi tuhat aastat vana üleloomulik olend ei suuda end päriselt nähtamatuks muuta. Ta ei suuda päriselt mateeriast loobuda ja samal ajal materiaalses maailmas olemas olla. Kuidas on seega võimalik täiesti nähtamatu skulptuuri olemasolu? Kuidas suutis autor täiel määral oma meistriteose mateeria kammitsaist vabastada ning jõuda puhta vormini? Ma ei saa sellest aru. Libarebased ka ei saa. Ometi kinnitab sellise skulptuuri olemasolu 15 tuhat eurot, mis on vahetanud omanikku. Minu lugupidamine kunstnikule. Tegemist on suure andega isikuga. Kuidas toimetati nähtamatu skulptuur uue omaniku koju?

Eesti Vabariigis nähtamatuid skulptuure vist ei ole. Miks ei ole? Libarebaseid ka ei ole. Selle eest on meil aga nähtamatuid presidendikandidaate. Mind huvitab natuke poliitika ja Eesti Vabariigi eluolu. Kuulsin nime Kersti Kaljulaid esmakordselt pärast seda, kui ta sai presidendiks. Ma ei olnud kaugeltki ainuke. Julgen eeldada, et väga vähesed Eesti Vabariigi kodanikud olid tema nime kuulnud ja teadsid, kes ta üldse on.

Ometi ei olnud see tühine pisiasi meie õigusriigis, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, oluline ning mõjus meie meediaruumile nagu vaablasena vanglamüüril vantsiv vang vangivalvuritele. Peas plärisema ei hakanud ühtegi häirekella. Järeldus? Nähtamatu presidendikandidaat on olemas ja lubatud. Küll ta pärast valimisi materialiseerub või oma mikrolibardikere suuremaks ja inimnäolisemaks teeb. Hurraa!

Ühel päeval astub nähtamatu skulptuuri omanik (see, kes maksis skulptuuri eest 15 tuhat eurot) saali, kuhu transporttöölised „tassisid” ta väärtusliku ostu. Võib-olla otsustab just sellel päeval skulptuur end ilmutada ja nähtavaks muutuda. Võib-olla on tegemist rebasekujuga? Ei tea, millal muudavad end nähtavaks need presidendikandidaadid, kes on praegu nähtamatud. Keegi ju teab, kes nad on. Sest nad ei ole sugugi olematud. Nad on olemas ja maksavad palju rohkem kui 15 tuhat eurot. Palju rohkem kui seina külge kleebitud banaan.

Kurat ja põrgu! Kurat põrgus ja kuraator kumus peavad tunnistama, et nähtamatu kunsti vallas on Eesti Vabariik igati tasemel. Lääne nähtamatu kunsti hinnad on meie jaoks peenraha, mille eest nähtamatut presidenti ei saa. Maksta tuleb ikka palju rohkem.”

13.06.2021 Anno Domini

Piret Kivi

2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.

1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.

2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.

3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.

4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).

5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.

6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.

9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.

11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.

12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).

14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.

15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.

16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.

17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.

18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.

19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.

20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.

21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.

22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.

23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.

24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.

25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.

26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.

28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.

29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.

30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.

31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.

34. Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Tallinn: Kirjastus „Reklam”.

35. 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Koostanud Arvo Krikmann. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.

36. Ahven, H., Must, M., Palmeos, P. 1957. Pajatusi põhjarannikult. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

37. Hankinson, Jim 1996. Pisiblufi käsiraamat Filosoofia. Inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: TEA.

38. Yapp, Nick 1997. Pisiblufi käsiraamat Õpetamine. Tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.

39. Sivers, Fanny de 1997. Kristliku kultuuri sõnu prantsuse keeles. Tartu: Ilmamaa.

40. Coudenhove-Kalergi, R.N. 1938. Totaalne riik – totaalne inimene. Saksa keelest tõlkinud Heino Anto. Tallinn: Ühisus.

41. Narski, I. 1978. Hume. Tõlkinud A. Lukas. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

42. Ovsjannikov, M. 1974. Hegel. Tõlkinud J. Saar. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

43. Ljatker, Jakov 1995. Descartes. Tõlkinud Andres Raudsepp. Tallinn: „Olion”.

44. Descartes, René 1995. Arutlus meetodist. Prantsuse keelest tõlkinud ja sissejuhatusega varustanud Mag. phil. R. Kulpa. Saatesõna prof. K. Ramulilt. Tallinn: „Olion”.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused