Piret Kivi: mis juhtub siis, kui tänapäevane armee kohtub keskaegsega

Arvamus,
- Updated
©Scanpix
Kolmas maailm on oma sõdadega tõestanud, et Kalašnikovi ja granaadiheitjaga võib ka harimatu talupoeg sõdu võita. Pilt on illustratiivne.

“Rahvusvahelistes netiavarustes küsitakse mõnikord huvitavaid asju. Sattusin peale arutelule, kus päriti, kes võidaks sõja tänapäevase ja keskaegse armee vahel. Esmapilgul tundub vastus ju naeruväärselt lihtne: loomulikult tänapäevane. Anno 2021 on tehnikat ülepea. Siis aga sattusin lugema ERR-i uudist: https://www.err.ee/1608233013/eesti-kontingent-langetas-afganistanis-missiooni-peakorteri-ees-eesti-lipu (vaadatud 09.06.2021). Tagasihoidlik tõde vaatas mulle järsku otse silma, ütles tere ja purskas naerma.

On tõsi, et lahing lahinguväljal (ehk tehnika testimine) mõjuks meie keskaegsete külaliste tervisele kahtlemata halvasti. Aga kas nad on lollid? Ei ole. Seega ei tule neil mõttessegi kohtuda tänapäeva armeega lahinguväljal. Nad alustavad pigem sellist kodukootud Afganistani stiilis sõda. Ja ka võidavad lõpuks selle. Isegi rutem kui võideti Afganistanis. Miks rutem?

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Sest nad on eurooplased. Klassikalised eurooplased. Ehtsate euroopalike väärtustega eurooplased. Mida see tähendab? Tähendab seda, et tänapäevaste seast tuleb raudselt ülejooksikuid. Klassikalised euroopalikud väärtused tõmbavad vaimses näljas eurooplasi nagu magnet. Ülejooksikud oskavad kasutada moodsamaid relvi ja õpetavad keskaegsetele ka nii ühte koma teist. Koos varitsetakse teisi tänapäevaseid ning võetakse neilt ära aina rohkem ja rohkem relvi.

Tehnika suudab ära õppida iga ahv. On ju aeg-ajalt uudiseid meestest, kes lastakse vabadusse pärast pikka vanglakaristust, mis algas enne netiaega. Nädalake ja juba ongi mehel meiliaadress, blogi ja sotsiaalmeedia konto. Need pole ületamatud asjad. Ületamatu võib olla see, mida sinna üles laadida. Kassipilte või midagi enamat? Kass pole ju ainuke pudulojus. Kirjutada võiks ka midagi. Hipsterkauba allahindlusteated kaua ei toida.

Keskaegsetel on voorused. Vankumatu usk Jumalasse. Tänapäevastel on siis mis täpsemalt peale tehnika?

Afgaanide voorused jäävad meie keskaegsetele voorustele alla. Kuid pange tähele, ka neil on ülitugev usk ajatusse ja ruumitusse reaalsusse. Teispoolsusesse, kui soovite. Ka neil on maailm, mis ei ole üksnes muutlik ja meeleline. Seega on sealkandis saadetud õhtale britte, venelasi, ameeriklasi… Kes on järgmised? Jalga on puhkama saadetud ka neid eestlasi, kes on koos venelaste ja ameeriklastega Afganistanis käinud. Kas on olemas tänapäevaseid, kes on üleüldse võimelised Afganistanis sõja võitma? Pean silmas pikas perspektiivis. Lõplikult.

Meil oli ka uudis kaplanite kaotamise kohta, sest psühholooge olevat rohkem vaja: https://www.err.ee/1608216814/herem-kaplanite-koondamisest-psuhholoogide-jarele-on-vajadus-suurem (vaadatud 09.06.2021). Kui allakäik, siis allakäik. Millal see psühholoogia kui teadus sündiski? Eile? Vikipeedia andmetel tundub, et aastal 1862 (https://et.wikipedia.org/wiki/Wilhelm_Wundt vaadatud 09.06.2021). Muidugi oli see sünd pikem protsess. Saan aru, et imikteadus nimega psühholoogia garanteerib meile tulevikus võiduparaadi Kabulis? Afganistanis lendab sellise asja peale maju õhku. Naerust. Kiledalt kirevad ka Kabuli kabunad.

Ah jah, kui need keskaegsed, kes siia saabuvad, on need, kes ratsutasid Pühale Maale Esimese Püha Sõja raames, siis minu sõbralik soovitus tänapäevastele: andke parem kohe alla. Toulouse’i krahv oli ca kuuskümmend või nii, kui ta sõtta ratsutas ja seal edukas oli. Ta oli muide ainuke, kes ei murdnud oma vannet Ida-Rooma keisrile. Sellise krahvi elu suudab elada ainult väga suure usuga mees.

Kas tänapäevaste seas on mõni selline? Millist abi oleks krahvile suutnud pakkuda psühholoog? Kui keegi soovib mind siinkohal süüdistada võltsvagatsemises, siis palun tutvuge krahvi ema elulooga (oli selline seebiooperlik). Almodis sünnitas lapsi kolme õilsasse kotta. Kui Toulouse’i krahvi lipu kõrvale tõusid lahingutandril Lusignan’ide lipp ja Berenguer’ide lipp, siis võis võhikul jääda ju mulje kolme koja koostööst. Tegelikult tegutsesid koos vennad.

Teate, mis mind tänapäevaste seas veel oigama paneb? Armeetegelased, kes teevad kontoritööd lahingumundris. Miks? Nii näeb seksikam välja? Aga sellisel juhul võiks näo ka mudaga kokku teha, paar maitsekat kuuseoksa pähe paigaldada ning söösta kirglikult järgmist klaviatuurivalangut arvutisse paiskama. Keskaegsed hirnuvad põõsas. Nad ootavad seal möödujaid. Siis saab jälle uut tehnikat tundma õppida.

Kas lipulangetus Afganistanis tähendab seda, et me kaotasime hiljuti sõja? Kohutav. Vist. Kas tänapäeval tähendabki sõja kaotamine tagasihoidlikku uudist ja elu läheb edasi? Nagu sõda poleks olnudki. Ometi keegi seal ju vist käis. Nemad hoidku mokk maas?

Mõni võib küsida, miks ma olen veendunud ülejooksikute tekkes. Mul tekkis see arusaam elu vaadates ja Immanuel Kanti kujunemislooga tutvudes (https://www.youtube.com/watch?v=Wc9Q3TBFMFs vaadatud 09.06.2021). Võtan ülejooksikuteema lühidalt kokku, sest üle ei joosta ainult sõjas. Seda tehakse ka vaimsemates sfäärides. Inimene, kelle maailmavaade muutub, on ülejooksik.

Kant sai Mandri-Euroopale iseloomuliku hariduse (Descartes ja sõbrad). Mida teeb õppiv inimene, keda teema huvitab? Ta tahab teada, kas on kedagi veel. Kant tahtis tutvuda Descartes’i oponendiga. Nõnda leidiski ta šotlase nimega David Hume. Kuidas sai Kant teada, et Hume on olemas? Ma ei tea. Eeldan, et ta rääkis inimestega, muretses raamatuid jne.

Kuidas tutvutakse tänapäeval oponentidega? Toksitakse koolis antud nimed otsingusüsteemidesse. Koos vastustega hüppavad varjudest välja ka oponendid. Siis toksitakse otsingusüsteemidesse oponentide nimed. Asjast huvitatu jaoks on koolis õpetatav ja oponendid algselt sama väärtusega.

Mõlemal poolel on õigus rääkida. Võidab see, kelle argumendid on tugevamad. Mõnikord võidab ka segu. Kool suudab pesta ajusid ainult tuupuritel. Rumalad ei õpi ja õppetööst huvitunud tutvuvad ka teistega. Opus Dei kehitas Dan Browni laimu peale õlgu. Seal teati, et on inimesi, kes uurivad ise edasi ning näevad siis midagi muud.”

09.06.2021 Anno Domini

Piret Kivi

 

2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.

1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.

2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.

3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.

4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).

5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.

6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.

9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.

11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.

12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).

14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.

15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.

16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.

17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.

18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.

19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.

20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.

21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.

22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.

23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.

24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.

25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.

26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.

28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.

29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.

30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.

31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.

34. Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Tallinn: Kirjastus „Reklam”.

35. 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Koostanud Arvo Krikmann. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.

36. Ahven, H., Must, M., Palmeos, P. 1957. Pajatusi põhjarannikult. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

37. Hankinson, Jim 1996. Pisiblufi käsiraamat Filosoofia. Inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: TEA.

38. Yapp, Nick 1997. Pisiblufi käsiraamat Õpetamine. Tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.

39. Sivers, Fanny de 1997. Kristliku kultuuri sõnu prantsuse keeles. Tartu: Ilmamaa.

40. Coudenhove-Kalergi, R.N. 1938. Totaalne riik – totaalne inimene. Saksa keelest tõlkinud Heino Anto. Tallinn: Ühisus.

41. Narski, I. 1978. Hume. Tõlkinud A. Lukas. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

42. Ovsjannikov, M. 1974. Hegel. Tõlkinud J. Saar. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused