“Ma ei ole väga varjanud, et nii praegune kui ka eelmine Eesti Vabariigi president põhjustavad mulle ängi, tülpimust, piina, vaeva ja kurbust. Tekkinud on ka vihamõtteid, mis on küll õnneks veel seaduslikud. Kuid kauaks enam? Küsin endalt pidevalt, miks oleme maadunud-mandunud sellisele tasemele? Just seetõttu on mul hea meel, et täna saan meie presidendile olla siiralt tänulik. Ilma igasuguse lõõbi või sarkasmita.
Nimelt tõi ta sisse imporditud diskussiooni mõiste (https://www.err.ee/1192756/president-abordivastasus-ja-abielukusimus-on-imporditud-diskussioonid vaadatud 05.12.2020). Oligi juba ülim aeg. Loomulikult tegi president seda valede teemade kohta, aga vähemalt tõi ta mõiste laiemasse teadvusesse. Abort (olles kurb osa inimkonna ajaloost) ei saa kuidagi olla imporditud.
Lisan ka, et ma ei loe impordituks mitte ühtegi teemat, mida ma arutasin vene ajal ja enne Euroopa Liidu ajupesupogrommide algust. Abort oli teema, mida ma arutasin. Mitte just iga päev, sest tegemist on ikkagi masendava asjaga, aga ma arutasin seda. Mäletan, et mind vaimustas vanasti väga jaapanlaste arusaamine abordist. Abort on legaalne, kuid eufemismid ei ole vajalikud. Tegemist on mõrvaga. Meenutan, et Tartu Ülikooli sallivuse ja sõnavabaduse tingimustes kutsuti üks arstitudeng vaibale, kui ta söandas väita, et abort on mõrv.
Jaapanis on abort rituaalne toiming (https://www.nytimes.com/1996/01/25/world/in-japan-a-ritual-of-mourning-for-abortions.html vaadatud 05.12.2020). Templiaedades (ja saan aru, et ka kodudes) on olemas kujud. Need kujud sümboliseerivad abordi käigus tapetud lapsi. Kujud seisavad grupis templiaias, ees on neil pudipõlled, peas mütsikesed. Paljud on riietatud ka vastavalt tänapäevasele moele. Olen näinud ka pilte abordikujukestest, kes kannavad seljas jopet. Nende vanemad paluvad neilt nõnda andeks. Kui teed aborti, siis ole inimene ja mine lasteriiete poodi ning osta vähemalt oma abordikujule midagi viisakamat selga ja pähe! Ära eita fakti, et sa oled mõrvar ning jääd selleks alatiseks.
Abortei saa kuidagimoodi olla imporditud diskussioon. Täpsemalt samuti nagu ei saa seda olla mõrv. Aga kuna minu tekst on siiras tunnustus meie presidendile, siis juhin tähelepanu, et Eesti kubiseb importkaubast. Ning ma ei räägi siinkohal Maroko apelsinidest. Kuigi neid enam vist pole? Kahju. Väga head ja magusad olid.
Liberaalide leeris on levinud huvitav strateegia: Võtame importkauba laekast ehmatava teema X ning arutame seda vabalt. Kõik arvamused on lubatud. Muidugi, tegelikult eeldatakse enamasti pigem koorismäägimist ja pallisööte samasse väravasse, aga see selleks… Usume inimestest parimat. Nende ehmatavate teemadega on tihtilugu nii, et mina neid arutada ei taha. Üldse ei taha. Ei heast ega halvast küljest. Pelk arutamine madaldab mind kui inimest, räsib mu hinge ning tekitab mus suurt ängi. Emajõe pinnavirvendus hakkab mõjuma kuidagi kutsuvalt.
Vene ajal oli täiesti võimalik, et ma jõin teed ja krõbistasin küpsist ning arutasin kaasvestlejaga ka abordi teemal. Mitte väga tihti, aga selliseid arutlusi kahtlemata oli. Alljärgnev dialoog oli aga vene ajal võimatu ning paneks õhku ahmima nii Benny Hilli kui ka Ionesco. Kuigi Benny Hill vist jookseks aluspesu väel mingil hetkel minema. Benny, oota, viskan teksad jalast ja särgi seljast ning jookseme koos. Sest mina enam varsti ei suuda.
A: Minu front on liberaalne demokraatia.
B: Minu front ka. Veel küpsist?
A: Suurima heameelega. Kas tegemist on maheküpsisega?
B: Jah. Mu kärgpere vabamu taristust. Kõik rööprähklevad seal. Kuid avame diskussiooni. Mida sa arvad keskaegsest homoseksualismist kuninglikes õukondades?
A: See oli väga tore. Peaaegu sama tore kui keskaegne feminism kindluslossides.
B: Peaaegu?
A: Toredam. Kirjutaks selle kohta kümme lehekülge midagi teaduslikku? Koos joonealuse viiteaparatuuriga.
B: Nõus. Aga sööme enne küpsised ära.
A: Mida sa 17. sajandi Viini vallutusplaanide kohta arvad?
B: Religiooniga ja väärtustega laiemalt polnud Viini all muidugi mitte midagi tegemist. Tegemist oli lihtsalt inimliku rahahimu ja ahnusega. Vaata, Viinis elas kindlasti paar võõramaalast ka. Seega oli tegemist multikultuurse linnaga, kus olid au sees sallivus ja sõprus. Ning türklaste leeris oli kristlastest sõdureid. Mingit kristlaste ja moslemite vahelist vastuolu Viini all ei olnud. Lihtsalt kõik tahtsid rohkem raha ja võimu. Tavaline humanistlik konflikt. Ei midagi enamat. Islam on pealekauba hästi ilus religioon.
A: Aga miks Jan Sobieski kohale kappas?
B: Ta tahtis ka rohkem raha ja võimu. Kristlastel ja moslemitel on sama Jumal. Kõik maailma inimesed on sõbrad. Ja Eestis on kõik inimesed loomulikult eestlased. V.a. eestlased. Nemad on eesti emakeelega eestimaalased, Eesti inimesed ja peaksid olema avatumad ning õppima võõrkeeli alates sünnist. Soovitavalt multikultuurses vene sõimes. Elagu humanism! Veel küpsist?
A: Suur tänu. Mina kui seitsmekümne emakeele ja kaheksa sooga eestlane tänan sind. Kodus suhtlen ma inimkeeles. Ega meie eestikeelne vestlus ei pahanda sind? Äkki peaks olema sallivam ja vestlema mõnes teises keeles?
B: Vahetame pärast. Mul endal on kaheksakümmend emakeelt ning ma olen punanahkne eestlane.
A: Ameerikast?
B: Ei, ma varastasin Tartu botaanikaaiast uimakaktuse. Sõin selle hapukoorekastmes ära ning roosa elevandi londist tuli ptüü. See hääl ütleski mulle, et ma olen punanahkne eestlane. Tahaks muide kohutavalt aborti teha. Kuidagi raske tunne on ilma abordita.
A: Kui vana sa oled?
B: Vanus on sotsiaalne konstruktsioon. Võimu tööriist.
A: Mis soost sa oled?
B: Ma olen mittetrinaarne sünnitusvõimeline habemik. Keeldun täpsematest siltidest.
A: Kas sa seksid kellegagi?
B: Ainult tundmatute diplomaatidega orgiatel ning alati ainult kummi ja maskiga.
A: Kas sa oled rase?
B: Kuule, asi on põhimõttes! Minu keha kuulub mulle. Kus saab aborti teha?
A: Eestis vast haiglas, aga ma ei saa su mõtteviisist aru.
B: Katsu palun olla sallivam. Ajad on muutunud.
A: Ma tahan küpsist!
B: Mürgitad end gluteeni ja suhkruga vä?
A: Ma tahan ketoküpsist.
B: Parem.
A: Mis seal importlaekas veel on?
B: Relatiivsus. Kahtlused. Tohutud kahtlused. Jaburdused. Igavene algtasemel keeleõpe. Mitte midagi pole kindel. Kõik on ebakindel. Descartes võib ju olemas olla, aga kas meie oleme ka päriselt olemas? Või sotsiaalselt konstrueeritud? Ära muretse, ma hoolin. Kui sa hakkad hulluks minema, siis tulen, vilgutan taskulampi ja ulatan abikäe. Eestis on liiga palju vaimuhaigeid, keda peab ravima. Siis näevad nad kohe valgust ja liberaalseid asju. Kui nad on lapsed, siis ei tohi nende vanemad sellest mitte kunagi mitte midagi teada.
A: Ma kolin ära.
B: Kuhu?
A: Tagasi normaalsusesse.
B: Keda sa selleks vajad.
A: Transat.
B: Keda???
A: Transat. Tegelikult vähemalt kahte transat. Transporttöölist, noh. Mööbel kaalub palju.
B: Need transad on eksportlaekas.
A: Kes siis importlaekas on?
B: Habemega ja kleidis.
A: Aga nad tassivad vähemalt mööblit?
B: Ei tea midagi. Võib-olla.
A: Tulgu siis habemega ja kleidis, aga diivan olgu uude elamisse tassitud.
B: Mida sa tunned?
A: …
B: Ma teen uuringu. Kakskümmend kvaliteetset küsimust. Ütle, mida sa tunned iga kord, kui sa kuuled häälikutejada ÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕMÖÖÖÖÖHÖÖÖÖÖÖ.
A: ….
B: Skaalal ühest viieni. Teen värvilise graafiku.
A: Miks sa seda uuringut teed?
B: Sest ma panen lõppu ingliskeelse kokkuvõtte. Sinu tunded vajavad kaardistamist.
A: …
B: Pealekauba on tegemist teadusega.
A: Siis on kõik korras.
B: See on vihakõne.
A: Ma ei olnud sarkastiline.
B: Aga sa üritasid mind tühistada.
A: Vihakõne ilma füüsilise kallaletungita on Eesti Vabariigis lubatud, kaerahelves.
B: Olgu, see on vaenukõne. Sa oled niikuinii kirgliku vihakõne jaoks liiga külm ja kalk.
A: Ma loobin siis enne sind tsipa küpsistega? Ja alles siis sooritan vihakuriteo?
B: Palju parem.
A: Pääsesingi kohtukulli käest, kuigi esimest korda oleks vist saanud tingimisi koos sotsiaalprogrammiga. Ma olen väsinud.
B: Homme jätkame.
A: Mis keeles?
B: Kuna Eestimaa on multikultuurne mitme emakeelega eestlaste rahvustevaba rahvusriik ja siin on kõik maailma keeled võrdsed, sest me oleme kodukeelest hoolimata võrdsed, siis sobivad mulle kõik maailma keeled. Eriti muidugi suurkeeled, sest enamikke oma emakeeltest ma tegelikult ei valda. Mahendan nendega lihtsalt oma de facto šovinismi. Aga jäägu see palun ainult meie vahele.
A: Seega jätkame vene keeles?
B: Puuinglise keeles sobib ka. Ma ostan päevasuppi niikuinii alati inglise keeles. One soap, pliiiiiiiis. Mõnus vahune kraam. Pärast võtan one desert. Krõmpsub hamba all nagu see kollane maapind, mis uimakaktusega kaasa tuli. One bear ma ei võta. Bear on tervisele kahjulik.
(Uksekell)
A: Kes seal olid?
B: Transad saabusid.
A: Miks sa neid sisse ei lasknud?
B: Ma saatsin nad minema. Nad olid sallimatud ja tunkedes ning ei soovinud avatud ja demokraatlikku diskussiooni teemal „Tunked või kombinee? Kumb on liberaalse demokraatia tingimustes parem tööriietus?“
A: Elagu frontaaldemokraatia!
B: Ta elagu!
A: Lasteaia seksuaalkasvatuse õpikut kohe kirjutamaie?
B: Kes ees, see…
A: siil.
B: Siil ei riimu.
A: Tänapäeval enam ei pea.
B: Aga elas metsas mutionu?
A: Trohheus.
B: Mida?
A: Siilionu oleks ka trohheus.
B: Mida?
A: Jambist pole seega mõtet rääkidagi.
B: Lambist võtad seda infot või?
A: Ei, Saksa okupatsiooni ajal kirjutatud Eesti kirjanduse õpikust.
B: Nats.
A: Elevant. Libalont. Anapest.
B: Ptüü.
A ja B (võtavad koos kokku oma avatud maailmavaate): LibaLONtide TUUles aBORTeleVANtide SUUS uimaKAKtuse HÄÄL, diskusSIOOnide IMport-umbLUUS on ürgLAMmaste MÄÄ, kombiNEE on kuldKOLlane KUU, mis gluTEEniga KERgitab KOOke ja MUUD. Hu-hu-HUU! avoKAAdo ja JUUST pole PUUD.”
Piret Kivi
05.12.2020 Anno Domini