Piret Kivi: säilitame Õhtumaa moraalse paremuse Venemaa ees

Õhtumaal on Venemaa ees moraalne paremus. See on fakt ka tänase seisuga. Toon näite. Kui meie „liitlased ja sõbrad“ tegutsesid ülimalt usinasti Iraagis, siis lobisesid kõik (kui üldse lobisesid) enamasti mingist „konfliktist“.

Tegelikult suri nii palju inimesi, et kui nad oleksid olnud kõik eestlased, siis oleks eesti rahva säilimine väga suure küsimärgi all (https://www.bbc.com/news/world-middle-east-24547256 vaadatud 10.03.2022). Meediakajastus oli praegusega võrreldes kuidagi väga tagasihoidlik ja mahe. Mina kutsusin seda tegevust sõjaks ning laususin: „On tobe vältida sõna „sõda“, sest valitsejad soovivad jätta noorsoole võltsmuljet, et sõda on mingi mineviku igand, mis ei kordu enam kunagi.“

Mis minuga juhtus? Noh, vahetati kiiresti teemat, heideti paar kõõrdpilku, pomiseti midagi segast jne. Kas ma pidin maksma oma arvamuse eest trahvi? Ei pidanud. Kas ma läksin oma arvamuse eest vangi? Ei läinud. Ja see ongi Lääne paremus Venemaa ees.

Venemaal ei tohi Ukraina sõda kutsuda sõjaks. Sellele järgnevad karistused. Vaatasin natuke Venemaal toimunud sõjavastast meeleavaldust. Kohal oli OMON, kes hakkas inimesi minema lohistama. Ka sõna otseses mõttes lohistama või täpsemalt kandma, sest OMON-ile hakati ka vapralt vastu. Mitte ainult lahtise lumega!

Mul tekkis suur austus ühe noormehe vastu. Tema omal jalal OMON-iga kaasa ei läinud. Neli OMON-i kappi läksid talle kallale. Kaks haarasid noormehel jalust ja kaks kätest. Nad tassisid vaesekest nagu planku. Ning noormees, ise kiitsakas nagu nälginud heeringas, röökis hinge põhjast: „Tapjad!“ Võimas. Meeles on ka üks boheemlasliku intellektuaali välimusega meeleavaldaja. Ju ta oli vaimu valmis pannud, aga kui kogu elu on luuletused, muusika ja veiniklaas, siis võib vägivaldne reaalsus ehmatada. Ta vajuski näost plassiks ning kõndis kahe omoonlase vahel vangistusse. Rohkem ma seda videot vaadata ei suutnud.

Viimastel aastatel on Õhtumaa mõtteviis kahjuks lähenenud Venemaa omale (mitte vastupidi!!!) ning minusugused võitlevad selliste „arengute“ vastu. Me ei soovi elada Venemaa kultuuriruumis, sest oleme andunud õhtumaalased. Me kaitseme oma kultuuri ja maailmavaadet.

Klassikaline Õhtumaa koosneb kahest komponendist: judeo-kristlik maailmavaade, valgustus. Pareerin preventiivse rünnakuga nende vastulause, kes arvavad, et judeo-kristlik maailmavaade (kui jumalakeskne) ja valgustus (kui inimesekeskne) on mõneti vastandid. Jah, aga Hegel on meid aidanud. Üritasin vahepeal Hegelist aru saada, aga ei õnnestunud. Mu intellekt ei ole selleks piisav. Sain küll teada, et on olemas arvamus, et ainult üks inimene sai Hegeli õpetusest aru. Hegel ise.

Liikusin siiski YouTube’i, sest seal on inimesi, kes teevad asju puust ette ja punaseks. Mõnikord isegi koomiksivormis. Hegeli koomiksit ma ei leidnud, kuid leidsin mingi Ameerika ülikooli filosoofialoenguid. Õppejõud ütles, et Hegel on krookusesibul. Krookusesibulast võrsub lilleõis. Siis õis närbub ning tekib uuesti krookusesibul ilma lilleta. Kas tegemist on aga sama krookusesibulaga, mis oli meil varem? Krookusesibul on nüüd kogemustega. Tees (algne sibul), antitees (õis), süntees (uuesti sibul). Krookusesibula kombel said Õhtumaal kokku ka judeo-kristlik maailmavaade ja valgustus. Nendest tekkis toimiv süntees.

Lord Byron (aadlik, poeet, keeleteadlane, terrorist/vabadusvõitleja, amoraalne ringiaeleja jne), ilma kelleta oleks kindral Felix Steineri arvates Navarino (https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Navarino#/media/File:Navarino.jpg vaadatud 10.03.2022) ära jäänud (ilma Navarinota poleks aga praegu iseseisvat Kreekat sellisel kujul nagu praegu), ei õppinud koolis pahelist eluviisi. Koolis õppis ta kreeka ja ladina keelt ning õhtumaist maailmapilti. See maailmapilt oli nii tugev, et tekkis mõte astuda oma jõududega Osmani Impeeriumi vastu sõtta. Püstihull samm! Või julgete üksinda mõnele suurvõimule sõja kuulutada ning tõusta ka relvile? Lord Byronist sai „roheline mehike“. Ta oli õilis terrorist. Ja ajalugu on näidanud, et ka väga edukas terrorist. Elagu Kreeka!

Kooliõpikus on muidugi kirjas, et vabadusvõitleja, aga õpiku kirjutaja on eeldanud, et te ei tunne liigset huvi, keda lord finantseeris. Teeröövleid, mereröövleid jne. Ja ega see mereröövlite kantseldamine lihtsate killast ole. Tegemist on ju brutaalsete kurjategijatega. Byron ostis igatahes piraatidele uhke sõjalaeva ning käskis neil türklastele säru teha. Mereröövlid täitsid Byroni käsu vastuvaidlematult. Tekkis aga arusaamatus. Mida teha vabal ajal? Piraadid otsustasid, et nad võivad uue ja uhke sõjalaevaga ka oma vana tööalast tegevust jätkata. Pärast edukat rünnakut reisilaeva ja ilmsüüta inimeste vastu tuli Byronil kõvasti kukrut kergendada, et garanteerida hukkunute omaksete vaikimine.

Oma eraelu valikuteni ei jõudnud Byron haridustöötajate ja meedia abiga. See ongi õhtumaine kogemustega krookusesibul. Kool: judeo-kristlik. Elu: valgustus. Ühiskonna sõnum: judeo-kristlik. Isiklik elu: valgustus. Miks on siis tänapäeval kooli imbunud pahede ülistamine ning veelgi enam: kohustus pahede ees kummardada? Ning kui sa ei kummarda, siis tullakse kallale. Ameerikas on juba tudengeid, kes on de facto pantvangid. Nägin intervjuud noormehega, kes sai stipendiumi, kuna ta oli heade tulemustega sportlane. Noormees arvas loengus, et on olemas kaks sugu: mehed ja naised. Tulemus: räige psühholoogiline vägivald, distsiplinaarkomisjon jne. Noormehele andis nõu intervjueerija: „Tulge lihtsalt sealt ülikoolist ära!“ Aga noormees ei saa seda teha, sest siis tekiksid talle tohutud võlad, mida ta maksta ei suuda. Seega ongi ta lihtlabane pantvang, kes peab alandlikult pilgu langetama ning kellel puudub õigus avaldada arvamust. Ta on tudeng ülikoolis, kus „vabu mõtteid“ avaldavad kõik kooris: „Mää!“

Tartu Ülikooli kodulehel on kirjas: „Ülikooli töötajatest üle 90% ja üliõpilastest ligikaudu 90% on vaktsineeritud. Kui sa ei ole veel vaktsineeritud, tee seda kindlasti.“ (https://ut.ee/et/koroona vaadatud 09.03.2022). Esitatud protsent (90) on tõsiselt jube. Üleskutse „vaktsineerida“ eksperimentaalkraamiga on jube. Jube, sest eeldan, et teadlaskond loeb paljudes keeltes, paljusid allikaid ning võrdleb infot. Teadlaskond ei saa kuidagi jõuda sellise protsendini. Natuke mahendab infot fakt, et kõik süstituist ei ole kaugeltki lambad. Need ei ole, kes soovisid ise eksperimentaalravi proovida. Inimesed proovivad ka palju karmimaid asju. Neil on see õigus ja vaba tahe. Need ei ole, kes ei esine sotsiaalmeedias teaduseuskliku voorusevööga. Need vaesekesed ka ei ole, kes varisesid psühholoogilise surve all põrmu, sest nad ei pidanud vaimselt vastu.

Aga siiski on see protsent hirmutav ja tekitab minus lootusetuse tunnet. Eesti teadlaskond on suures osas valmis ütlema: „Mää!“ ja tegema, mida kästakse. Eesti tudengid on suures osas valmis ütlema: „Mää!“ ja tegema, mida kästakse. Kõige hullemal survestamisajal tuli mulle tänaval vastu üks Tartu Ülikooli õppejõud, kes ei ole „vaktsineeritud“. Ehk üks alla kümne protsendi seast. Ta oli näost kuidagi väga ära. Nägin, et ta kannatas. Üritasin teda tervitada võimalikult soojalt. Lootsin, et mu ilme andis edasi tugeva sõnumi: „Pidage vastu!“ Kui Austrias tuli jutuks, et süstimata inimesed peavad maksma trahvi ja minema vangi, siis panin vaimu valmis. Teadvustasin, et on täiesti võimalik, et selline mõtteviis tuleb ka Eestisse ning siis tuleb mul kolida trellide taha. Kuna olen „nakkusohtlik“, siis eeldasin, et saan vanglas viibida omaette kongis ning valvurid mind käppima ei tule. Mõtlesin veeta aega raamatuid lugedes…

Õhtumaa on kriisis, aga tänase seisuga siiski Venemaast parem. Õhtumaa vägivald on peamiselt psühholoogiline. Kurnav, aga senini pole veel eluohtlik. Mõnitatakse, hirmutatakse, alandatakse, tühistatakse. On juba inimesi, kes ei saa vabalt oma arvamust avaldada (nt massiimmigratsiooni vastu või preambula kohta või öelda, et sugu ja rahvust ise valida ei saa), sest siis on töökohaga kööga. Ometi pole üldjuhul trahve ja vangistust, kuigi on juba ehmatavaid kohtuotsuseid ning perversne himu seada sisse koputamis- ja vihakõneseaduseid.

Siiski, Venemaal oleks minusugune juba ammu vangis külma pelmeenikeeduvee peal ning erandina Eestimaa vanglatest, kus saab viibida ilma eesti keelt oskamata, pekstaks mul vene keele blatnoidialekt ajju sellise jõhkrusega, et pärast vanglast vabanemist hakkan oma mõtisklustes ainult matte ritta laduma. Mul oli vanasti kombeks lugeda Tšehhovit ja juua Romanovite teed. Romanovite segud on siiani teada ning parematest teepoodidest neid ikka saab. Hea must tee oli. Kange, ei olnud kibe ning helkis kuldselt. Mida antakse Venemaa vanglates? Odavat elevanditeed? Koredat rohelist teed piirialadelt Staanidega? Suhkrutükk tuleb lükata esihammaste taha? Tee on alumiiniumist kruusis? Lusikas on joomise ajal tassis? Üks silm sulgub teejoomise ajal, et lusikas silma ei läheks?

Lääne-Euroopas jalutas mulle vastu Amnesty Internationali näitsik, kes teatas, et ta võitleb surmanuhtluse vastu. Tüdruk soovis mult rahalist annetust. Kahjuks oli Amnesty International üldsust informeerinud, et tibla tähendab venelast. Selline poolvale tähendas, et ma olin natuke vihane ning teatasin tütarlapsele, et ma olen surmanuhtluse pooldaja. Kirjeldasin ka erinevaid surmanuhtluse täideviimise viise ning kinnitasin, et mulle meeldivad nad kõik. Saingi kaame Amnesty Internationali töötaja põgenemisteele.

Hiljem sain teada, et tegemist polnudki vist Amnesty Internationali inimesega. Nimelt töötavad need rahalisi annetusi koguvad heategevusasutused väga veidral viisil. Nad palkavad teisi firmasid endale raha koguma. Esimese aasta tulud jäävad täies mahus palgatud firmadele. Edasi toimub raha jagamine. Kui ma oleksin sellele tütarlapsele raha andnud, siis oleksin toetanud nende kontorisse kohvimasina muretsemist, tütarlapsele palga maksmist, büroo üüri, surmanuhtluse vastast konverentsi troopilisel saarel jms. Surmanuhtluse enda vastu võitlemiseni ma tõenäoliselt veel jõudnud ei oleks. Selleni on väga pikk tee. Enne ootab järjekorras terve kodumasinate armee.

Kõik venelased ei ole tiblad. Nt Tšehhov ei ole kohe kindlasti mingi tibla. Samuti on täiesti olemas tiplu, kes ei ole venelaste lapsed ehk nad polegi ju venelased. Siiski on vähemalt siiani kõik tiblad olnud venekeelsed. Kas see fakt võib tulevikus muutuda?

Õhtumaa mandumine on toonud kaasa ohu, et läände tekib teine Venemaa. Tühistamiskultuur või kasvõi Eestisse kolinud õhtumaalased, kes keelduvad eesti keeles suhtlemast ning on seega täitsa tiblastiili tegelased, on hirmuäratavad hoiatusmärgid. Ühes vene multifilmis võtab kass kolhoosist lehma kostile. Lehm on tiine. Talle sünnib vasikas. Tekib juriidiline probleem. Kui lehm on kolhoosi oma ja piim on kassi oma, siis kelle oma on vasikas? Alguses arvab kass, et lehm on kolhoosi oma, aga kõik mis lehmast tuleb (piim ja vasikad) on tema oma. Siis ei pea aga tema soe süda pingele vastu ning ta röögatab: „Nüüd on mul kaks lehma!“

Ma ei taha mitte kunagi jõuda jälki olukorda, kus pean röögatama: „Nüüd on mul kaks Venemaad!“ Venekeelne Venemaa idas ja puuingliskeelne Venemaa läänes. Kuidas informeerida sellises uues reaalsuses OMON-i, (OMON-e?), et nad on tapjad ja mõrvarid? Kas saab päriselt olema nii, et kui mind tassivad minema venekeelse Venemaa omoonlased, siis karjun: „Ubiitsõ!“ ning kui mind tassivad minema puuingliskeelse Venemaa omoonlased, siis karjun: „Mööderees!“? Lahtise lumega loopimine viimse võimaluseni muidugi ka.

Mida saab meile õpetada Venemaa verine rünnak Ukraina vastu? Saab õpetada seda, et peame nui neljaks säilitama Õhtumaa. Me lihtsalt peame seda tegema. Meie kiirreageerijad ei tohi kunagi muutuda OMON-iks. Need omoonitsemised, mis on juba kahjuks toimunud (kurjad kummikindakavatsused poolalasti kistud vanahärraga ja verekoerad), peavad igaveseks lõppema. Koolid ja meedia peavad otsemaid lõpetama pahede promomise. Pahed võivad olla (iga täiskasvanud inimese oma otsus, kuidas ta elab), aga neid ei tohi õpetada, õhutada ega voorustega võrdsustada. Kui ma saan sama palju kohvi nagu enne, aga segatud uriiniga, siis ei saa ma ju sama palju kohvi nagu enne! Ma ei saa üldse joodavat kohvi! Eesti puhul on ülioluline järgida preambulas sätestatud riigi eesmärki. Eesti on rahvusriik. Eesti ei ole multikulti kloaak ning multikulti võtmes siin sõna võtta ei saa. Eestis peab olema au sees ja püha lause: „Ma olen eestlane!“ Preambula retsiteerimine avalikus ruumis ei tohi kaasa tuua õhku, mida saab järsku lõigata noaga.

Igal hommikul viskub David Barnea (Vikipeedia andmetel Mossadi juht: https://en.wikipedia.org/wiki/David_Barnea vaadatud 09.03.2022) mikve-vetesse. Ta teostab juutide püha kümbluse ning paneb selga puhta hõlsti. Nüüd on ta valmis sisenema ruumi, kuhu tohib siseneda ainult Mossadi number üks. Enne kinnitatakse Davidi külge nöör. Sest ilma nöörita ei saaks keegi teda pühast ruumist välja tõmmata, kui ta peaks seal saama terviserikke või surema. Pühimas Mossadi ruumis on ainult neli seina ja peegel. Igal hommikul astub David peegli ette ja küsib: „Peeglike, peeglike seina peal, mis on maailma hambuni relvastatuim väikeriik?“ Ning peegel vastab: „Iisrael, oo David!“ Siis lahkub David pühimast Mossadi ruumist. Ta istub oma töölaua taha, joob türgi kohvi ning sööb bagelit kreemjuustu ja lõhega. Ta naeratab, sest kõik on kõige paremas korras.

Mis on minu unistus? Alljärgnev. Ühel hommikul astub David pärast püha kümblust Mossadi ruumi, kuhu tohib siseneda ainult tema. Ta küsib peeglilt: „Peeglike, peeglike seina peal, mis on maailma hambuni relvastatuim väikeriik?“ ning peegel vastab: „Iisrael on küll väga relvastatud, oo David! Aga maailma hambuni relvastatuim väikeriik on Eesti.“ Sel hetkel ilmub peeglisse Munchi hääletu karje (https://et.wikipedia.org/wiki/Karje#/media/Fail:The_Scream.jpg vaadatud 09.03.2022). Hääletult karjub Mossadi juht. Tema töölaual tekib türgi kohvi peale jääkirme. Bagel on järsku kivikõva ning kasutatav relvana.

Venemaal saab praegu oma arvamust avaldada vastupidist juttu ajades. Endal pilkav nägu ees. Kui ühelt noorelt venelaselt küsiti, mida ta arvab olukorrast Ukrainas, siis ütles ta surmtõsise näoga: „Väga tore! Aga miks oleme me praegu ainult Ukrainas? Tuleks kindlasti liikuda edasi läände. Poolasse. Berliini. Võime korrata! Siis edasi Pariisi…“

Mis on minu jutu tuum? Maailm on meeletult keeruline, aga lööme palun Venemaa rünnaku tagasi. Nüüd ja edaspidi. Relvastume Eestis hambuni. Oleme uhke rahvusriik. Säilitame Õhtumaa moraalse paremuse ehk lööme tagasi ka selle uue puuingliskeelse Venemaa, mida mõned üritavad kokku klopsida. Maha Venemaa(d)! Elagu Ukraina! Elagu Eesti! Elagu Õhtumaa!

Kõik, kes ei soovi, et Eesti relvastuks hambuni à la Iisrael, on minu jaoks riigireeturid ja putinistid. Eesti Vabariik peab säilima.

Piret Kivi

10.03.2022 Anno Domini