Piret Kivi: Soomes ja Eestis toimetavad keele ja kultuuri kallal väga sünged jõud

Arvamus,
- Updated
©Scanpix
Mõlemas soome-ugri riigis on võimul globalistlikud liberaalsed ja vasakpoolsed jõud..

“Mina kasvasin üles Soome telekat vaadates. Muud varianti ei olnud, sest raudse eesriide taguses sudus luusis siil, kolises Brežnev ning ilmateade oli Frunze oma. Selline olukord ajas kiiresti Soome telepagulusse. Mõnikord tuli kingaga täiest jõust vastu televiisorit lajatada või isegi käega antenni kinni hoida, tihtilugu ühel jalal seistes nagu mediteeriv toonekurg. Ei tea tänapäeva noored enam, mis tunne on ühel jalal seistes telekat vaadata. Oh ajad, oh kombed!

Minu kogemus ei ole ainulaadne. Minusuguseid oli palju. Meiesugustele raius Soome telekas luugi läände ning andis passiivse soome keele oskuse. Mõned meist hakkasid hiljem ka soome keelt tönkama, purssima ja isegi rääkima. Jah, ma olen tänu oma lapsepõlvele palju soomekeelseid raamatuid läbi lugenud.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Edasist nägin ma unes, sest unenägu on vaba ja vihavaenukõne varsti enam ei ole. Minu õudusunenäos suretati süstemaatiliselt ja halastamatu jõhkrusega välja soome keele õpet Eesti koolides ja ülikoolides. Unemati hõlsti mähkunud kommionu teatas mulle sadistliku mõnuga, et järgmisest õppeaastast ei pea enam Tartus eesti filoloogiks õppija isegi poolt sekundit soome keelt tudeerima.

„Meie inimeste” jaoks on soome keel raske. Eesti keel on ka raske, aga seda õpivad ahjualused sõrmed selja taga ristis. Pärast õpetavad nad „eesti keelt” hariduslinnakutes. Sõna „hariduslinnak” õpetas mulle unenäos marutõbine orav. Orav oli välja mõelnud, kuidas salaja venestada tõrksaid eesti lapsi. Kui nad ei taha venelastega ühte kooli minna, siis lähevad nad ühisesse „hariduslinnakusse” (https://www.err.ee/1608215860/narva-eesti-gumnaasium-muutub-uuel-oppeaastal-riigigumnaasiumiks vaadatud 18.05.2021). Vennastuma-venestuma.

Unenägu läks edasi. Soomes suretatakse praegu välja eesti keele õpet. Selle kohta andis unekommionu mulle isegi ajaleheartikli. Loodan, et unenäolink toimib ka väljaspool unenägu. Kui ei toimi, siis minge kõigepealt magama ning lugege siis: https://www.err.ee/1608215137/soome-vahendab-eesti-keele-opet (vaadatud 18.05.2021).

Ärkasin üles. Mu keha oli kaetud jääkülma higiga. Mis siin toimub? Miks hävitatakse Soomes eesti keele õpet ning Eestis soome keele õpet? Kas on oodata šampanjaga vastuvõtte, kus suursaadikud ja tähtsad oravad räägivad sõprusest soomlaste ja eestlaste vahel? Ise tegelikult ehtsat sõprust hävitades. Sest ehtne sõprus seisneb tegudes. Mitte poolkeelses pläägutamises „hariduslinnakutes”, kus koridorides rõkkab vene keel ning kuldhambuline tädi Maša tõmbab märja kaltsuga üle sääremarjade, kui julged värskelt pestud põrandale astuda.

Lugesin, et Päivi Räsänen põgeneb äkki Eestisse (https://uueduudised.ee/arvamus/kivisildnik-pakun-soome-parlamendisaadikule-poliitilist-varjupaika/ 18.05.2021). See on todella hyvä uutinen ehk väga hea uudis. Kui proua Räsänen on end Eestis mugavalt sisse seadnud, siis võiks ta asuda siin eestlastele soome keelt õpetama. Haritud daam nagu ta on. Piibel on muide väga hea õppematerjal. Saab teha ohtralt soome ja eesti keele kontrastiivset värki-särki ehk keeltevahelist võrdlust. Näiteks meeldib mulle väga eesti ja soome mao võrdlus. Eestis on madu tema. Nagu inimene. Soomes vaest reptiili diskrimineeritakse. Vaadake ise:

1Ms 3:1 Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?”

Käärme oli kavalin kaikista eläimistä, jotka Herra Jumala oli luonut. Se sanoi naiselle: »Onko Jumala todella sanonut: ’Te ette saa syödä mistään puutarhan puusta’?»

Tulevikus käärib eesti filoloog käised üles ning mingeid huvitavaid mõtteid tema peakolus enam ei teki.

Mulle on saanud selgeks, et nii Eestis kui ka Soomes toimetavad viimasel ajal väga sünged jõud. Sellised globalistlikud ja kurjad, keda ei morjenda vähimalgi määral meie tegelik kultuur ja keel. Meie säsi, sisu ja kondiüdi. Nemad tahavad meid lükata „hariduslinnakutesse”, kus meil on kohustus venestuda, globaliseeruda ja manduda. Nende sõnade halvimas mõttes. Ajalugu kästakse ära unustada. Erna retkest (Soome armee mundris!) te juba „hariduslinnakutes” ei kuule. Soome-ugri kultuuri jaoks linnakutes ruumi ei ole, v.a. vast folkloori raames. Folkloor on aga koolnud koer kolekastis. Korjusest klopitakse välja tolmu. Haukuma see elajas enam ei hakka.

Lõpetan oma kurva mõtiskluse rannakeelega. Jätke palun kõrvale õigekiri, sest teatavasti kõlavad „sada” ja „sata” (100) eesti ja soome keeles samamoodi. Teatavasti kirjutame meie ü ja nemad y, aga suust tuleb meil sama häälik. Jne, jne. Rannakeel olevat ametlikult osa eesti keelest. Minu jaoks on ilmne, et see otsus oli poliitiline. Oleks ajalugu kulgenud teisiti, oleks rannakeel osa soome keelest. Sellest samast keelest, millest on Eestis tehtud märkamatult kontvõõras.

Rannakeel: Helpu hevosel, kui säkki mihe seljass on.

Eesti keel: Lihtne hobusel, kui kott mehe seljas on.

Soome keel: Helppo hevosella, kun säkki miehen selässä on.

Riigikronul on praegu hõlp aeg jah, sest fanaatikud kannavad oma seljas meie kultuurikotti. See, mis toimub praegu eesti keele rindel Soomes ja soome keele rindel Eestis, on tohutu kuritegu meie esivanemate ja meie tuleviku vastu. Vajugu see kuritegu kiiremas korras merre!

Rannakeel: Vesi kaik velad maksab.

Eesti keel: Vesi kõik võlad maksab.

Soome keel: Vesi kaikki velat maksaa.

18.05.2021 Anno Domini

Piret Kivi

 

2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.

1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.

2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.

3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.

4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).

5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.

6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.

9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.

11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.

12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).

14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.

15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.

16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.

17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.

18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.

19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.

20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.

21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.

22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.

23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.

24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.

25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.

26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.

28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.

29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.

30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.

31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.

34. Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Tallinn: Kirjastus „Reklam”.

35. 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Koostanud Arvo Krikmann. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused