Piret Kivi: supermarketi asemel sunnivastasele meeleavaldusele

Arvamus,
©Shutterstock
Elame kui lammaste ühiskonnas.

“Mulle meeleavaldused ei meeldi. Osalen aga neil mõnikord, kui räägitu on mulle oluline. Meenub, kuidas marssisin miljonite (jah, päriselt miljonite) seas Barcelonas. Pea kohal tiirlesid helikopterid. Terve linn marssis. Kataloonia vabadus on mulle südamelähedane asi ning Eesti Vabariigi ametlikku suhtumist teemasse on mul raske taluda. Kohati on Eesti Vabariigi suhtumine minu jaoks täiesti talumatu. Eeldasin nimelt Eesti taasiseseisvudes, et me toetame teisi alistatud väikerahvaid. Ma ei olnud sinisilmne. Mõistsin, et alati aidata ei saa. Pole lihtsalt piisavalt jõudu. Moraalne tugi on aga alati võimalik.

Tundsin, et pean osalema sundvaktsineerimisvastasel meeleavaldusel. Mõeldud, tehtud. Olin eile Tartu Raekoja platsil ilusasti kohal. Toredad inimesed olid. Ei näinud veidrikke. Ei näinud ka ühtegi tuttavat. Mis teha! Elan lammaste ja argpükside linnas. Virgunuid meil napib. Teen siinkohal täiesti tõsise ettepaneku asendada purskkaev „Suudlevad tudengid” pastoraalfontääniga „Suukorvis lambad”.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Jõudu neile, kes seda asja suudavad ajada. Südamest, jõudu neile! Eriti meeldis mulle meie jalutuskäik läbi Tartu. Uhke oli marssida. Võttis kohati silmagi märjaks. Ei, meid polnud miljoneid, kuid nagu ütles kuulus juudi soost arst doktor Zelenko (ta ravis muuhulgas koroonast terveks ka Donald Trumpi): „Piibliaegadel tuli vangipõlvest ära ainult kümme protsenti juutidest.” See fakt andis ja annab mulle tohutult vaimujõudu, sest selle kümne protsendi järglased on veel meiega kui oma rahvuse esindajad. Üheksakümne protsendi järglased on aga kes ja kus? On nad üldse?

Või võtame Hollywoodi filmid Teise maailmasõja kohta. Tegevuspaik: okupeeritud Prantsusmaa. Kõik prantslased on üllad vastupanuvõitlejad. Kas see oli aga ka nii tegelikult? Olen palju sellel teemal asjaosaliste ja nende järglastega vestelnud ning võin öelda, et ega ikka ei olnud küll. Vastupanuvõitlejad moodustasid väga väikese vähemuse, sest nad riskisid iga päev oma eluga. Üldiselt söödi Prantsusmaal ikka lääget kollaborandileiba. Tõde on paremini näha brittide huumoriseriaalis „Allo Allo”, kus peategelane on kollaborandist kõrtsmik. Jah, ta teeb ka koostööd vastupanuliikumisega, aga ainult seetõttu, et vastupanuliikumise juht lubab ta vastasel juhul maha lasta.

Tõde on hästi näha ka restoranides. Minge pärast apartheidi mõnda restorani ja uurige veinikaarti. Veinikaardid on pärast Teist maailmasõda Saksa ohvitseride maitse kohaselt koostatud. Prantsuse veinitootjad olid kollaborandid. Veelgi enam, isegi praegu, kui nad on omaette või neutraalsetest riikidest pärit inimestega, siis joovad nad Saksa okupatsiooni terviseks. Sest see tegi nad rikkaks. Tegelikus elus paneb vastu alati väike vähemus. Seega on suur au öelda, et ma olen kindlalt sundvaktsineerimise vastu. Vive la résistance!

Mina ei ole eksperimentaalravi vastane. Pooldan isegi märgatavalt karmimat ja ohtlikumat eksperimentaalravi kui praegused totakad eksperimentaalvaktsiinid. Aga eksperimentaalravi peab alati olema inimese vaba tahe. Tean, et mõned surmatõbede all ägavad isikud käivad end pakkumas laborirottideks. Mõni on saanud rotielust suurt abi. Teised lähevad šamaanidega vihmametsa ja paastuvad seal kolm kuud jutti. Mõnikord edukalt. Sellised karmid kogemused ehk viimsed appikarjed kosmose suunas liigutavad mind alati hingepõhjani.

Olen SUNDvaktsineerimise vastane. Mul on sõbralikke suhteid kovidi vastu vaktsineeritud inimestega. Need inimesed ei meelita, ähvarda, survesta ega vallanda teisitimõtlejaid. Nad ei karda viibida maskivaba mittevaktsineeritu seltskonnas. Nad tegelevad ainult iseenda ja oma tervisega. Nagu peabki. Ähvardajaid, meelitajaid, survestajaid ning sotsiaalmeedias „teaduseusuga” liputajaid ma põlgan. Mina usun siili paanikaosakonnast, kes paigaldas endale sotsiaalmeedias pärakuküünla ning teavitas privaatsest protseduurist ka laiemat üldsust. Elagu siil!

Sundravi on jälk. Kordan, jälk. 1998. aastal õnnestus mul Tallinnas abistada 90-aastast Šveitsi vanaprouat. Tema sünniaasta oli 1908. Vanaproual oli üheksa sõrme nagu minu vanaemal ning julge hing. Ta otsustas enne surma reisida ihuüksinda (!) läbi Euroopa. Ta oskas ainult prantsuse keelt. Aitasin teda ning orgunnisin talle isegi Peteburi prantsuse keelt oskava taksojuhi. Filme surijatest, kes keelduvad ravist ja lähevad reisima või koju lähedaste juurde surema, on ka ülepea. Üks inspireerivam kui teine. Juba nende filmide pärast on sundravi rüvedus. Sest miks peaks surm olema kole? Kas poleks äkki mõttekam teha enne surma midagi ilusat ja inspireerivat?

Käisin meeleavaldusel ringi ning otsisin silm krõllis Venemaa eriteenistuste töötajaid. Alguses mõtlesin, et pean otsima leopardimustrilise peasokiga isikuid (selliseid, kes transportisid Eston Kohvrit spioonide vahetussillani). Siis tuli meelde, et sellel meeleavaldusel näokatteid ei kanta. Mõtlesin, et äkki peaks otsima isikuid, kellel on T-särgil kirjas FSB, SVR või GRU (Mis lühendeid neil venelastel veel on?). Olin selles suhtes natuke õnnega koos, sest tegelen praegu pärsia keele õppega ning teen kogu aeg tadžiki keelega sohki. Loen nimelt kohati araabia tähti halvasti, sest täishäälikuid araabia tähestikus (mis on kasutusel ka Iraanis) alati ei märgita. Tadžikid kasutavad aga kirillitsat ning märgivad seetõttu ka kõik täishäälikud ära. Seega tegelen praegu kirillitsaga lausa iga päev ning Vene eriteenistuste T-särgid oleksid mulle ülimalt lihtsad lugeda. Kahjuks neid T-särke ei olnud.

Mõtlesin, et äkki on mehed maskeeritud. Jalutasin ringi ning tuvastasin tervelt kaks vene meest. Kahjuks ei suutnud ma neid ette kujutada tegemas miljonit kätekõverdust. Vähemaga vist Eston Kohvrit eskortima ei lubata? Kuigi… äkki ma mõtlesin selle nõudmise praegu välja. Nojah, kui need mehed olid Venemaa eriteenistuse töötajad, siis on Venemaa lõplikult alla käinud ning selle riigi võib rahulikult vallutada. Paari minutiga.

Aastaid tagasi külastasin Barcelonas Franco meeste meeleavaldust. Mitte küll osalejana, vaid uudishimutsejana. Võtsin kohaliku sõbra kaasa ja läksime kohale. Tahtsin oma silmaga näha, kuidas grupp mehi tõstab parema käe fašistlikuks tervituseks. See oli eksootika ning võin öelda, et nägin selle ka ilusasti ära. Ma ei arvestanud aga, et mul puudus politsei kaitse. Politseinikke meeleavaldusel ei olnud. Nad olid kaugel eemal. Kui mõni dressides kriminaalkurjategijat meenutav kiilakas oleks mind rünnanud, siis politsei oleks minuni jõudnud suure hilinemisega. Rünnakuks muidugi põhjust oli, sest mingil hetkel algas „püha laul”.

Istusime kaaslasega rinnatisel turske õlut libistava kiilaka kõrval. Kaaslane ütles mulle: „Kui me püsti ei tõuse, siis need inimesed teevad meile haiget.” Vastasin: „Mina nende ideoloogiat ei jaga. Ma ei osale sellel kogunemisel. Ma olen pealtvaataja. Seega ma püsti ei tõuse.” Mu sõber, kes on muide vasakpoolsete vaadetega isik ehk sorts, tõusis püsti. Mina jäin istuma. Jah, ma võtsin ohtlikus ja politseivabas olukorras riski, kuid oma veendumuste eest peab seisma. Või istuma. Mulle tulid need dressides kiilakad järsku meelde, sest Tartus olid väga rahumeelsed inimesed. Ometi seisid Tartus meie kõrval politseinikud. Milleks see vajalik oli? Pean aga nentima, et politseinikud käitusid igati viisakalt. Kaebusi mul ei ole. Samuti polnud nad eriti hirmuäratavad. Verekoerad olid vist ka kodus kuudis. Igatahes meeleavaldusel neid polnud.

Minu postitusele järgneb nagu alati minu lugemisväljakutse, mis ei lähe nagu lepase reega. Põhjus: on tulnud lugeda palju hiljem avaldatud raamatuid ja mitteeestikeelseid raamatuid. Mul on aga uus septembriväljakutse, mis läheb nagu lepase reega. Nimelt otsustasin, et septembris ma supermarketites ei käi. Ma võtsin aeglaselt vedu nagu eestlased ikka, aga lõpuks läks ka mul kops üle maksa. Sest miks ma pean käima kohas, kus mult nõutakse maski ning kus pean kuulama vaktsiinipropagandat?

Saage palun aru, et mind ei huvita absoluutselt teie mürgibussi asukoht. Ma tahan lihtsalt süüa osta. Lisaks on supermarketites tihti õhk negatiivsest energiast paks. Inimesed nähvavad midagi. On supermarketeid, kus teesklen ostmist, et mitte minna vabasse kassasse, kus troonib kuri kassapidaja. Ootan diskreetselt riiulite vahel hetkeni, mil meeldivama kassiiriga kassas kedagi pole ning torman sinna. On ka selge, et supermarketite arvates olen ma isik, keda tohib mõnitada. Kaup on ju meelega nii välja pandud, et tekiks impulsiivseid oste. Ainult vajaliku ostmine nõuab pikka ringikõmpimist.

Mida ma siis nüüd teen? Elan rohkem nagu Rooma leegionär. Söön üks või kaks korda päevas. Teen regulaarseid paaste. Käin avaturul. Tartu avaturg on tore ja positiivse energiaga paik. Müüjad on meeldivad isikud. Taluinimesed. Mõnegagi on juba tuttavaks saadud ja juttu on jätkunud kauemaks. Toit on turul värske ja maitsev ning klientide solvamine pole seal üldse kombeks. Vaktsiinipropagandat turul pole. Hakkan isegi pärast apartheidi palju vähem supermarketites käima. Muidugi, kõike avaturult ei saa.

Mina olen lamemaalane, puukallistaja, bandiit, veider JA ÄÄDIKAJOOJA. Joon nimelt koos veega õunaäädikat. Mõnikord võtan ka lusikaga puhast äädikat. Vanasti käisin õunaäädikat ostmas Rimis. Nüüd enam ei saa. Heitsin siis pilgu netti ja leidsin poe, kus hinnad on odavamad kui supermarketis ning kus valik on palju parem. Ostsin kohe kaks pudelit õunaäädikat ning ka muud nipet näpet, nt tammetõrukohvi.

Aga aitab lobisemisest. Tahtsin lihtsalt nentida, et apartheid on vastik ning me ei tohiks seda soodustada. Kutsun kõiki üles mitte minema supermarketisse. Viige oma raha taluinimestele. Saan muidugi aru, et inimeste elud on erinevad ja kõigil pole võimalik täielikult supermarketitest loobuda. Aga kui täiesti ei suuda, siis loobuge pooleldi. Näljutame ja kurname kõiki firmasid, mis meid diskrimineerivad ja alandavad. On tõsi, et ma tunnen veidi puudust avokaadodest, oliiviõlis sardiinikonservist ja kimchist, kuid jään oma väljakutses vankumatuks. Mitte ainult leivast ei ela inimene.

19.09.2021 Anno Domini

Piret Kivi

2021. aasta väljakutse. Sada eestikeelset raamatut. Ilmunud kuni 1999. aastani.

1. Schopenhauer, Arthur 1994. Elutarkus. Saksa keelest tõlkinud Leo Anvelt. Tallinn: AS „Kupar”.

2. Mänd, Heljo 1983. Väikesed võililled. Tallinn: „EESTI RAAMAT”.

3. Hauff, Wilhelm 1992. Muinasjutud. Tõlge saksa keelest: Väike Mukk – Agnes Kerge; Kummituste laev ja Lugu Almansorist – Lydia Riikoja. Tallinn: Kirjastuskooperatiiv „KRK”.

4. Aavik, Johannes 1988. Rahvustunde nõrkusest Eestis. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu Raamatukogu”).

5. Kõiv, Mait. Naber, Jaak. Raudkivi, Priit. Ritson, Tõnis 1991. Keskaja ajalugu (kuni 15. sajandini): õpik VII klassile. Tallinn: Koolibri.

6. Jovtšuk, M.T., Asmus, V.F., Yang, Xingshong, Makovelski, A.O., Mamedov, Š.F., Oizerman, T.I., Štšipanov, I.J., Narski, I.S., Sokolov, V.V., Tšagin, B.A., Rutkevitš, M.N., Suvorov, L.N., Kossitšev, A.D., Skvortsov, L.V., jt 1974. Filosoofia ajaloo lühiülevaade. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

7. Konfutsius 1988. Vesteid ja vestlusi. Vanahiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

8. Kiwi, A 1921. Joonistamise õpetus. Talllinn: K./Ü. „Kool“.

9. 1969. Vetāla kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud L. Mäll ja U. Masing (värsid). Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

10. 1988. Eesti isamaalisi laule. Tallinn „Eesti Raamat”.

11. Harris, J. Chandler 1992. Onu Remuse jutte. Eesti keelde ümber jutustanud Eduard Tasa. 1946. aasta väljaande keeleliselt kohendatud kordustrükk. Tallinn: OKTOOBER.

12. Tammsaare, A. H. 1929. Tõde ja õigus II jagu. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

13. Abe, Kōbō 1984. Härra S. Karma kuritöö. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”. („Loomingu” Raamatukogu).

14. Nurm, E. 1943. Ladina keele grammatika gümnaasiumile. Tartu: Eesti Kirjastus.

15. Pu, Songling 1986. Libarebased ja kooljad. Hiina armu- ja hirmujutud. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin. Tallinn: „Eesti Raamat”.

16. Kunder, Juhan 1985. Ahjualune. Tallinn: Perioodika.

17. Bisset, Donald 1979. Kõnelused tiigriga ja teisi jutte. Inglise keelest tõlkinud Evi Vanem. Tallinn: „Eesti Raamat”.

18. Andersen, H. Chr. 1999. Pöial-Liisi. Tõlkinud H. Tiidus. Tallinn: Varrak.

19. Luhaäär, Ingvar (Toim) 1992. Kuldne kroon Eesti lipul: intervjuuderaamat. Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna. Tallinn: Olion.

20. Laozi 1995. Dao õpetus: Daodejing. Esmatrükk – Eesti Antroposoofilise Seltsi Kirjastus, Tallinn 1937. NEBADON.

21. Kant, Immanuel 1982. Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena. Saksa keelest tõlkinud Jüri Saar. Tallinn: „Eesti Raamat”.

22. Lao-zi 1979. Daodejing. Kulgemise väe raamat. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. Tallinn: Kirjastus „Perioodika”.

23. Keskaja hispaania luule. Poesia medieval española. 1998. Koostanud ja tõlkinud Jüri Talvet. Tartu Ülikooli Kirjastus.

24. Koort, A. 1938. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.

25. Gaarder, Jostein 1996. Sofie maailm. Norra keelest tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri.

26. Konks, Jaan 1987. HIINA TEISEST OOPIUMISÕJAST KUNI ESIMESE MAAILMASÕJA LÕPUNI. Materjale Aasia ja Aafrika maade ajaloo kursuse iseseisvaks õppimiseks ajaloo eriala üliõpilastele. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

27. Leckie, Ross 1997. Pisiblufi käsiraamat Klassika. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.

28. Salumaa, Elmar 1992. FILOSOOFIA AJALUGU I. Antiikfilosoofia. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI KIRJASTUS- JA INFOOSAKOND.

29. Krõmov, V. 1928. Oopiumi maalt. Reisumärkmeid Hiinast ja Havaiist. Tartu: Loodus.

30. Hedin, Sven 1932. Seiklused Tiibetis. Tartu: Loodus.

31. 1938. Nüüdse Hiina alused. T’ang Leang Li jt. järgi koostanud A. E. Marand. Täiendanud prof. U. Masing. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

32. Tammsaare, A. H. 1938. Hiina ja hiinlane. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

33. Hornung, Johann 1693. Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi. Riga: J. G. Wilcken.

34. Sõerd, Leonhard 1923. Eesti keeles tarvitusel olevate võõrakeelsete sõnade sõnastik. Tallinn: Kirjastus „Reklam”.

35. 1981. Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu. Koostanud Arvo Krikmann. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.

36. Ahven, H., Must, M., Palmeos, P. 1957. Pajatusi põhjarannikult. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

37. Hankinson, Jim 1996. Pisiblufi käsiraamat Filosoofia. Inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn: TEA.

38. Yapp, Nick 1997. Pisiblufi käsiraamat Õpetamine. Tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: TEA.

39. Sivers, Fanny de 1997. Kristliku kultuuri sõnu prantsuse keeles. Tartu: Ilmamaa.

40. Coudenhove-Kalergi, R.N. 1938. Totaalne riik – totaalne inimene. Saksa keelest tõlkinud Heino Anto. Tallinn: Ühisus.

41. Narski, I. 1978. Hume. Tõlkinud A. Lukas. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

42. Ovsjannikov, M. 1974. Hegel. Tõlkinud J. Saar. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

43. Ljatker, Jakov 1995. Descartes. Tõlkinud Andres Raudsepp. Tallinn: „Olion”.

44. Descartes, René 1995. Arutlus meetodist. Prantsuse keelest tõlkinud ja sissejuhatusega varustanud Mag. phil. R. Kulpa. Saatesõna prof. K. Ramulilt. Tallinn: „Olion”.

45. Durant, Will 1937. Lood filosoofia ajaloost III. Suured arvustajad: Voltaire ja Kant. Valgustus ja idealism. Tõlkinud L. Anvelt. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

46. Meumann, Ernst 1923. Esteetika süsteem. Tõlkind Ants Oras. Tartu: „Odamees” Carl Sarap.

47. Aurelius, Marcus 1983. Iseendale. Vanakreeka keelest tõlkinud Jaan Unt. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

48. Luts, Karl 1920. Galileo Galilei. Lehekülg usu ja teaduse wahelisest wõitlemisest. Tallinn: Kirjastus A.-S. „Varrak”.

49. Karilas, Y. 1933. Vallutajaid, leiutajaid, avastajaid. Autori loal soome keelest tõlkinud M. Lpk. Tartu: NOOR-EESTI KIRJASTUS.

50. Tsiskarašvili, Dmitri 1998. Itaalia keele õpik. Tallinn: Kirjastus „Valgus”.

51. Jaaniste, Jaak 1999. Füüsika XII klassile. Kosmoloogia. Tallinn: Kirjastus „Koolibri”.

52. Feuchtwanger, Lion 1976. Toledo juuditar. Saksa keelest tõlkinud Henn Saari. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

53. Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Saksa keelest tõlkinud Sirje Annist. Tallinn: Olion.

54. Stevenson, R. L. 1920. Dr Jekyll’i ja Hra Hyde’i imelik juhtumine. Inglise keelest tõlkinud H. G. Oras. Gori illustratsioonidega. Tallinn: K./Ü. „RAHVAÜLIKOOL“.

55. Dürrenmatt, Friedrich 1969. Kreeklane otsib kreeklannat. Saksa keelest tõlkinud R. Tasa. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

56. Hajjam, Umar 1967. Nelikvärsid. Pärsia keelest tõlkinud Haljand Udam. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat”.

57. 1996. Sinuhe Jutustus: Egiptuse üliku elust ja seiklustest. Vana-egiptuse keelest tõlkinud ja kommenteerinud Sergei Stadnikov. Tallinn: Kodutrükk.

58. Luther, Martin 1983. Väike katekismus. Tallinn: EELK KONSISTOORIUMI VÄLJAANNE.

59. Meos, Indrek 1995. Valimik teemasid eetikast. Tallinn: Haridustöötajate koolituskeskus.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused