27.05.2022
Lõimumine Soome moodi.
Paljud üritused paljastavad oma näo juba enne, kui asjaosalised kokku saavad – nii on ka lõimumiskonverentsiga Tartus.
Tartus Eesti Rahva Muuseumis (ERM) toimub reedel ingliskeelne konverents „Sõjapõgenike vastuvõtmisest kriisiolukorras lõimumiseni kohalikul tasandil“, millel saab osaleda nii kohapeal kui ka virtuaalselt, kirjutab BNS.
Tõsi ta on, et rahvusvahelist konverentsi saab pidada ainult rahvusvahelises keeles, aga samas on lõimumine ikkagi väga piirkondlikult spetsiifiline nähtus, eriti kui selle alla mahub ka sulandumine kohaliku keele ruumi. Rahvusvaheline kogemus annab seal vähe, sest näiteks brittide kogemust hindude või Hongkongi hiinlaste lõimimisest ingliskeelsesse ruumi ei saa võrrelda venelaste lõimisega Eestis.
Olemuslikult aga on humoorikas just see, et lõimumiskonverents kohaliku tasandi jaoks toimub võõrkeeles – see lubab oletada, et üks asi sünnib jällegi surnuna.
Mõtlema paneb see, et keskne sõjapõgenike lõimumise õpetaja on Rootsi, kus kõmatavad sisserändajate klannide maffiasõdade plahvatused, vägistamiste arvult on riik tänu migrantidele maailma esiotsas ning politsei ei julge moslemite no-go-tsoonidesse isegi minna – Rootsi on pigem näide, kuidas lõimida mingil juhul ei tohiks.
Eks sellele viita ka korraldajate ja projekti kirjeldus, eriti kui arvestada, kuivõrd hädas on rootslased oma “granaadi-sisserändajatega” ja et mängus on vasakliberaalne ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet:
Konverentsi korraldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis koos Eesti kultuuriministeeriumi, Tartu ülikooli, Tartu välismaalaste teenuskeskuse, Tartu linna, Rootsi saatkonnaga Eestis ning UNHCRi esindusega Põhjamaades ja Balti riikides.
Põhjamaade ja Balti riikide ühisprojekti FOR-IN 2022–2023 eesmärk on toetada põgenike ja sisserändajate kohalikku ellu lõimumist riigipõhiste valdkonnaüleste koostöömudelite ja Põhja-Balti piirkonna spetsialistide võrgustiku loomise abil. Tänu projektile on Põhjala ja Balti riikidel võimalik üksteiselt õppida ning rakendada saadud teadmisi kohalikul tasandil igapäevaellu.
Projekti on ette valmistanud ja käivitanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Eestis, Lätis ja Leedus, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), kultuuriministeerium, haridus- ja teadusministeerium ja paljud teised koostööpartnerid.