20.01.2021
Reformierakonnale on võimu vaja ka selleks, et keegi nende varasemaid pahategusid välja ei tooks ja et nendega saaks jätkata.
Reformierakond näitab valitsust luues, et tema varasemad sõnad poliitilisest kultuurist, ausast valitsemisest, “punastest joontest” ja uuest poliitikast ei maksa midagi, kui peaasi on iga hinna eest võimule naasta.
Kui jälgida Kaja Kallase ja Mailis Repsi antud ülevaadet koalitsioonileppe sisust, siis on näha, et paljud uue valitsuse sammud ehitatakse üles eelmise valitsuste algatustele ja tegemistele, nagu seda on maininud ka EKRE liider Martin Helme oma kommentaarides. Kusjuures vaid osa on nö Ratase valitsuse “miinid”, mida peab paratamatult jätkama – suur osa on ka selliseid, mida KE/RE valitsus lihtsalt “omadeks” ümber nimetab.
Möödunud Riigikogu valimiste järel oli Reformierakonnal vaid üks “punane joon” ja see oli EKRE – asi polnud mitte Helmedes ja erakonnas, vaid eurolojaalsetele poliitoravatele täiesti sobimatus rahvuskonservatiivses maailmavaates koos rahvusriigi tugevdamise ja eestluse esiplaanile seadmisega. “Avatud” Reformierakonnale oli rahvuslus igati vastuvõetamatu, kindel punane joon.
Küll aga polnud pidavalt poliitilisele kultuurile rõhuvale, kuid ise räuskavale Reformierakonnale mingiks “punaseks jooneks” korruptsioon, mille vastu nad sõnades väga kõvasti võitlesid. Kui võimu nimel oli vaja ühte heita kuritegudes süüdistatava ja nende eest ka karistatud Keskerakonnaga, siis muutus “punane joon” kohe roheliseks tuleks. Ilmselt tunti sel pinnal hingelähedustki, seda enam, et ka Keski pealäbirääkija on uurimise all. Nii ongi Reformierakonnale vastuvõetamatu rahvuslus ja seda kandev erakond, kuid mitte korruptiivne partei.
Reformierakond on rääkinud ka EKRE lühikesest pingist, kuid ilmselt jääb neilgi ametitesse kogu see “Hunt-Kriimsilma-üheksa-ametit”-seltskond, kes enda arvates võivad juhtida nii riigikaitset, haridust, sisejulgeolekut, välispoliitikat või mida iganes.
Ainult et nimed võivad nüüd epiteetidega pärjatud saada: rahapesuminister, Autorollominister, Saaremaa koroona minister ja nii edasi. Üldiselt aga on oodata peenhäälestamise naasmist. Midagi uut Reformierakond ei paku, alles on jäänud vaid muutumatud Brüsseli-truuduse loosungid.
Mis aga puutub Keskerakonda, siis vaevalt sealgi midagi muutub. Korruptsiooniskandaalid ja venekeelsetele toetumine jäävad (seltskond on ju endine), koostööleping Ühtse Venemaaga samuti, eurolojaalsus sinna otsa, sest nii saab raha, seega idarindel muutusteta. Päris huvitav aga hakkab olema kahe erakonna poliitikute läbisaamine, sest vähemalt Reformierakonnas on juhtivkoosseis endast üliheal arvamusel ja Keskerakonnas nähakse seega pigem truusid ja alandlikke vasalle.
Loe ka Martin Helme: Uutel vanadel valitsejatel pole mitte ühtegi oma mõtet või suurt ideed