Pole inimest, pole probleemi. Pole ajakirjandust, on süvariik

Milvi Sammasto kirjutab Uute Uudiste foorumis: „Reedeses Kuku raadio saates “Muuli ja Aavik” lahati nagu ikka elu Eestis. Aga “maiuspala” oli jäetud päris viimaseks: nimelt tänas Kalle Muuli oma kaassaatejuhti Postimehe peatoimetajat, et ta ometi võttis eetrist maha saate Vooglaid versus Lobjakas.

HÄMMASTAV!! Sest selles saates kaks intelligentset meest diskuteerisid teineteist austades igasugustel teemadel. Kuidas ikka poliitikasse minnes on ajakirjanik Muuli muutunud, ja kahjuks halvemuse suunas, sest millalgi oli ta ise vägev poliitikute kriitik.“

Kalle Muuli loogika on lihtne: nagu kunagi ütles Stalin, „pole inimest – pole probleemi“. Nii et kui Postimehes ei esine enam Varro Vooglaid, siis pole lehel enam seda ühtainsat probleemi. Kui aga rääkida härra Muuli metamorfoosidest, siis mulle tuleb meelde ühe hea tuntud kolleegi ütlus: on raske leida ebameeldivamat tegelast, kui p….li kukkunud poeet. Kes saab mingil hetkel aru, et ta ei ole päris see, kelleks ennast arvas olevat, ja siis hakkab rõõmustama temast endast andekamate õnnetuste üle. Või tekitama neid, nagu Kristiina Ehin õõnestas legendaarse laulja Tajo Kadajase juba valmis muusikaalbumi väljaandmist.

Vaimult pisemad on ajaloos ikka maksnud suurematele kätte ja see protsess ei katke iial. Varro Vooglaid on suur sirge seljaga intelligent ja vaimuinimene, kes tõestas, et tema taga on ka arvestatavad rahvahulgad. Kui peavoolumeedia on seda eesti rahvast juba aastaid materdanud ja mustanud, mis neil siis üht inimest maha kriipsutada ei ole. Kooks Maris Lauri oma süvariigi ämblikupesas soravamalt oma vihakõnede riigistamise seadusi, oleks Varro Vooglaid võib-olla juba kinnigi peetud.

Mark David Chapman läks ajalukku sellega, et tappis John Lennoni. Marti Aavik on oma otsusega samuti oma väikest kuulsust kogunud. Sellest ajast peale läheb tema meediamaja ajalukku kui väitlustes kõige veenvamate argumentidega opereeriv ajakirjandus, mis võidab vaidluses oma oponente, lülitades nende mikrofoni välja, nagu ERR, ja kuulutades teisitimõtlejaid „välismaa agentideks“, nagu seda massiliselt tehakse praegu Putini Venemaal.

Loomulikult ei jää Postimees sellest inimtühjemaks – Yana Toom, Mihhail Stalnuhhin, Oudekki Loone on ju „alati valmis“. Ja muidugi ka Kalle Muuli, kes tänas talle tribüüni võimaldava väljaande juhti selle eest, et too teise inimese ära keelas.

L…id mehed need Kuku omad.

Ivan Makarov