08.08.2020
Poliitkorrektsus lööb juba ka vaba arvamuse risti.
Lääne liberaalses ühiskonnas sündinud poliitkorrektsus ehk teatud priviligeeritud gruppide osas tõe varjamine on muutunud sedavõrd pärssivaks nähtuseks, et seda on sealgi hakatud juba inimsusvastaseks pidama.
Hea näide on Rootsi ühiskonnas plahvatuslikult kasvanud kuritegevus, millega kaasnevad arvukad avalikud tulistamised ja plahvatused. Riigi ametlik info räägib jõuguvägivallast, jätmata märkimata, et tegu on sisserändest tingitud kuritegevusega.
Mõnikord väidetakse, et ka rootslaste seas on vägivald tavapärasemaks muutunud, aga see on üliabsurdne ja võib lisada Põlissoomlaste liidri Jussi Halla-aho sõnad: kas seepärast peab siis välismaalt kurjategijaid juurde tooma?
Ilmselge on see, et kuritegevus on hoogustunud koos sisserändega ja see paneb ka liberaalidelt küsima: kui migratsioon mõju ei avaldavat, siis mis on heaoluriigis nii valesti läinud, et on tekkinud kriminaalsed jõugud?
Selline kuritegevuse tausta varjamine aga paneb riigis kõik protsessid valesti käima. Kui inimesed teaksid, kust seaduserikkumised lähtuvad, saaks nad hoiduda keskkonnast, kust need pärinevad. Riik saaks välja töötada lähtekohad, millega kuritegeliku elemendi teket ja juurdevoolu peatada. Ühiskond saaks debateerida selle üle, mis suunas peaks areng edasi minema, et kuritegevus raugeks ja nii edasi.
Kui aga sisserändest lähtuv kuritegevus jääb anonüümseks, sest selle migratsiooni-päritolule viidata ei tohi ja pahalased ongi mingid ühiskonna anonüümsed tegelased, siis tulevahetused jätkuvad ka tulevikus. Rootsis on poliitkorrektsuse tõttu pärsitud ka politsei töö, sest näiteks albaanlasi ei tohi vaadata kui üht kuritegevusele kalduvat migrandirühma (albaania maffia on kardetud kogu Euroopas), ja nii vaadatakse igat kurjategijat pigem kui laiema taustata inimest.
Teine ebardlik näide poliitkorrektsusest on 2016. aasta uusaastaööl Kölnis ja teistes Saksamaa linnades toimunud massikäperdamine, mida algselt taheti sootuks maha vaikida, kuid tuhandete naiste protesti ei saanud siiski summutada. Kuna ahistajad olid sajad noored araablased, keda Angela Merkel oli just riiki kutsunud, üritati toimunut algul olematuks teha, kuid õnneks ei läinud see läbi.
Poliitkorrektsus on ka Eestis kohal ning see takistab siin näiteks ka koroona vastu võitlemist. Mäletatavasti puhkes haiguspuhang ühes Tartu ühiselamus, mille asukateks olid peamiselt välistudengid – sellest aga räägiti pika hambaga ja olude sunnil.
Aga ka sel juhul on hädavajalik tausta teada – kas tudengid on riikidest, kus temperament tõmbab inimesi pidevalt teistega suhtlema; kas nende lähteriikides on haigustesse teistmoodi suhtumine (näiteks sügavalt usklikes moslemiriikides nagu Bangladesh); kas kohalikud vihased valged vasakliberaalid pole tudengite ajusid pesnud, et Eestis on „natsivalitsus“, kelle korraldusi ei pea ega ole soovitatav kuulata, jne?
Poliitkorrektsus on viinud selleni, et ega enam ei saa aru, kellega on tegemist, kui jutuks on „soomlanna al-Holi laagris“ – tavaliselt on ta pigem Soomes asüüli saanud somaallanna, aga räägitakse nagu valgest Põhjamaa tütrest. Eks seetõttu soovib ka president Kaljulaid ja teised Eesti vasakliberaalid, et kui tulevikus räägitakse eestlaste rahutustest Tallinnast, siis varjaks see fakti, et tegelikult märatsevad mustad „tudengid“.
Tänases hulluvas maailmas ei saa midagi ette näha, aga tahaks väga loota, et poliitkorrektsus saab kord inimsusvastase nähtuse tiitli.
UU