ERR on avaldanud intervjuu ühe Poola inimõiguslasega, mille peale kirjutab üks inimene sotsiaalmeedias: keegi ei võida sellest, kui mõiste “inimõiguslane” sõimusõnaks muutub.
Aga seda inimõiguslased ise korraldavad. Mõned Poola abiorganisatsiooni liikme Marianna Wartecka seisukohad.
“Pole mingit vajadust hoida inimesi metsas ja saata neid tagasi Valgevenesse, mis ei ole turvaline riik, me kõik teame seda. See ei ole turvaline riik valgevenelastele ega välismaalastele. Selleks on olemas protseduurid ja infrastruktuur. On olemas põgenikekeskused, on olemas varjupaiga taotlemise protseduur, on olemas väljasaatmise protseduur, mida saab teha võimalikult turvaliselt. Kellegi võtmine põgenikekeskusesse ei tähenda loa andmist tema püsivaks siinviibimiseks. Aga kõigil on õigus varjupaika taotleda ja neid tuleb menetleda, nagu kord ette näeb,” räägib naine.
Selgub, et Valgevene pole turvaline riik kellelegi – miks migrandid siis sealtkaudu tulevad? Valgevene on riik keset Ida-Euroopat, kust erinevalt näiteks Türgist ei lähe ükski reaalne rändetee läbi – migrandid on ise nõus olema diktaatori hübriidsõja relv. Tasub rõhutada sõna “hübriidsõda” – nad on vabatahtlikult läinud doktaatori teenistusse ja kui Poola tahab nurjata Lukašenka plaani anda sealkaudu hoop Euroopa Liidule, peab ta migrante tõrjuma, vastasel juhul hakkaks ta Valgevenega koos EL-i ründama.
Wartecka ütleb õigesti, et migratsiooniks on olemas protseduurid ja infrastruktuur – aga see kõik tuleb läbi teha enne sihtriiki jõudmist, ja näiteks iraaklaste kodumaa on selleks piisavalt turvaline. Inimõiguslane arvab, et oma teekonnal kõikvõimalikke seadusi rikkuvad ja Lukašenka tööriistaks olevad migrandid tuleb läbi lasta, ühiskonna kukile võtta ja alles siis menetlema hakata. Seda kinnitavad ka tema järgnevad sõnad.
“Ma arvan, et me saaksime tuhandetega hakkama küll. Poola on suur riik. Me saaksime hakkama tuhandete põgenike ja ka sadade tuhandetega. Me ei pea kõiki neid vastu võtma, kui neil ei ole alust rahvusvaheliseks kaitseks, nad võib välja saata. Aga seda saab korraldada inimlikul viisil ja hoida neid turvalises kohas kuni väljasaatmiseni. Minu silmis ei ole toimuvale mingit õigustust. Jah, me ei ole Euroopa Liidu rikkaim riik, aga globaalses vaates oleme me siiski üsna jõukas riik, mis suudab mõnele sajale tuhandele inimesele tagada esmase abi.”
Inimõiguslane ütleb otse välja, et Poola peaks vastu võtma sajad tuhanded ehk siis kaasa mängima Lukašenka hübriidsõjas – see ju diktaatori eesmärk ongi, seda enam, et enamiku migrantide teekond viib edasi Saksamaale, kes on neid Poola-Saksa piiril tõrjuma asunud.
Migrantide väljasaatmine aga on Lääne-Euroopas juba oma jõuetust tõestanud – neid pole praktiliselt võimalik tagasi kodumaale saata ja need numbrid, mis seda protseduuri iseloomustavad, on väga väikesed. Inimõiguslased ise sõdivad selle eest, et kedagi tagasi ei saadetaks. Poolasse vastu võetud sinna ka jääksid.
Poola on otsustanud oma kristlikku kultuuriruumi kaitsta ning migratsiooni tõrjuda, seda enam, et Valgevenest tulevad peamiselt afgaanid, iraaklased ja teised moslemid. Inimõiguslane Marianna Wartecka aga soovib Poola Saksamaa sarnaseks multikultiriigiks muuta. Pole siis ime, et “inimõiguslane” tähendab reaalsete õiguste eest seismise asemel juba neomarksistlikku ideoloogiat ja on muutumas sõimusõnaks.
Inimõiguslastest veel Raport: Amnestys valitseb mürgine tööõhkkond ehk inimõigustega on lood seal kehvad
Lõpetuseks uudis ajalehelt Bild: “Afganistani põgenik rüvetas Tüüringi liidumaal Nordhausenis asuvat Frauenbergi kirikut. Väidetav kirikurüvetaja pidas kristlust valeks. Pastoriga silmitsi seistes ütles afgaan, et tema arvates on kristlik religioon vale. Tema jaoks ei ole Jeesus Kristus Jumala Poeg ja ta puhastas kiriku valest. Vahepeal kutsus kogudusesekretär politsei.”