Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

President Karise retoorika kaldub lääneliku allaandlikkuse suunas

18.03.2022
President Alar Karise retoorika kaldub nende Lääne liidrite suunas, kes ei julge Venemaa suhtes tõde välja öelda.
© Uued Uudised

President Alar Karis ütleb ERR-is, et lennukeelutsooni kehtestamine võiks Ukraina sõda eskaleerida, poliitikavaatleja Peeter Espak soovitab seepeale sotsiaalmeedias riigipeal oma seisukohad eelnevalt läbi mõelda.

“Karis on vist saanud nõuandeid kuskilt väga kahtlastelt või alla igasugust arvestust nõunikelt. Küsimus ei ole mitte “lennukeelutsoonis” kui sellises, vaid konkreetses sõnumis ja selle püsivas rõhutamises.

Kuigi Zelenski on endiselt meedias kõige enam esil, on lääneriigid ja nende juhid aga meediapildist suuresti kadunud ning uudisruum keskendub sellele, mida tahab ja arvab Putin ning kuidas osalt Bideni (kes ütles otse välja “war criminal“) rumala ideoloogia tõttu ja sellest tulenevalt tema mehkeldamise kaudu Iraani terroristidega Venemaa vahendusel saavutab Putin üha uusi rahvusvahelisi võite nii Saudide, Ühendemiraatide, Iisraeli, India, Hiina kui nüüd ka Lõuna-Aafrika Vabariigiga.

Initsiatiiv on lääne poolt käest antud nagu ka avaliku (meedia)ruumi domineerimine. Meedias domineerib Putini pilt ja tema nõudmised ning Zelenski – kuid mitte lääs oma juhtidega, kes peaks olema aga kõikjal ja igal pool oma vihaste sõnumitega esil.

Täpselt nagu ka Kuuba kriisi ajal – lahing käib eelkõige vastastikuste sõnumite ning ka meedia kaudu ning kaotab see, kes esimesena retoorikas järele annab. Kui aga retoorikat peaaegu polegi, siis on kaotaja juba ette teada ning võidab pokkerimängija, kellel pole tegelikult käes mitte midagi.

Lennukeelutsoon polegi ehk otstarbekas – kuid seda rõhutatult nõudes igal pool ja väga ranges sõnastuses saab selle nõude varjus samal ajal ära teha sada muud asja ning mõelda välja üha uusi meetmeid eesmärgi saavutamiseks. Ning haarata just initsiatiivi “ähvardamises” ja “jõupoliitikas” – mis on ainus, mis päriselt mõjub.

Mis puutub aga Putini nimetamisse sõjakurjategijaks – siin ei saa ma küll Karisest enam aru. Mis vahet seal on, kuidas teda nimetada või mitte nimetada? Kas keegi ütles 2001 Osama bin Ladeni kohta, et ärgem nüüd teda “kitsekargajaks” (oli ingliskeelses versioonis päris levinud termin) ka ikka kutsu, et las kohus pärast otsustab, et kuidas lood selle kitsega on?

Vaenlase pihta tulebki just moraalselt tuld anda. Täiesti ükskõik, milleks Putinit keegi kutsub, kuid sõjakurjategija neist kõikidest võimalikest nimetustest on ta 100% kindlusega ja kui ka ise seda välja ei julge öelda, siis ärgu tuldagu ütlema kellelegi teisele, kuidas peaks see õige nimetus olema.

Sellist allaandlikku retoorikat ei tohiks tegelikult lubada – ning siin on selgelt mingi ebakõla nõunikega, kes on andnud kas eriti kehva nõu või siis pole retoorikat selgelt läbi arutatud. Kui ikkagi kogu maailma ees sadade kaamerate filmides lööb keegi inimene teisele inimesele kirvega pähe ja tapab ta ära – siis see inimene on mõrvar ja selle eitamine lihtsalt pole võimalik. Sama on sõja, kuriteo ja Putiniga. Ehk tegu on nähtusega nimega “hirm” – ja see on just täpselt see, mida Putin soovibki lääne liidrites tekitada.”