12.09.2020
Yana Toomi artikkel.
“Hea Yana! Teie värske lugu Päevalehes kohe kutsub vastust kirjutama. Sest täiesti ilmne on, et teiesuguse eruditsiooni ja kogemustega inimene ei saa selliseid loogikavigu teha „kogemata“.
Kuna need „vead“ on aga olemas ja eksisteerib tõenäosus, et nii mõnigi vähem erudeeritud kodanik ei saa neist aru, siis tulebki selgitada.
Kirjutate nõnda – „Enamgi veel – mulle tundub erakordselt rõve, kui täiskasvanud inimesed ilma igasuguse häbita avalikult tunnistavad, et neid vaevab uudishimu selle kohta, kuidas naaber tehniliselt seksib. See peaks ju taunitav olema, või mis?
Kujutage ette – te vaatate hommikul naabrit ja lasete fantaasial lennata, et kuidas nad seal linade vahel partneriga möllasid… Ja siis veel korraldate sel teemal arutelusid, hakkate kujundama avalikku arvamust ning – kirsina tordile – plaanite rahvahääletust, et kuidagi näidata nendele valesti seksijatele koht kätte. Haige. No täiega.“
Te peaksite kindlasti mäletama (ja muidugi mäletategi) seda aega, kui mitte kellelgi ei olnud sellist huvi või uudishimu „naabri“ vastu. Naabri käest laenati muruniidukit, naabriga rüübati vahel koos õlut, aeti üle aia juttu ja muud sarnast. Ja mitte kellelgi ei tulnud pähe mõttepojukestki, et „huvitav, mis ta õhtul voodis teeb“.
Aga siis, ühel hetkel tuli see „naaber“ minu aeda ja teatas, et tema „seksib vat nii.“ Kui see mind põrmugi ei huvitanud, siis oli ta pisut solvunud. Järgmisel päeval seisis ta mu õues juba suure plakatiga „Mina seksin vat nii!“ Peksin ta oma aiast minema.
Seejärel kolis ta plakatiga mu maja ette tänavale. Sealt ma teda ära ajada ei saanud, ikkagi riigimaa.
Kui õues oli kehvem ilm, siis läks ta tuppa ja kirjutas erinevatele meediaväljaannetele artikleid teemal „Mina seksin vat nii“. Lõi FB-grupi ja hakkas pidama blogi „Meie seksime vat nii“.
Paduvihmast või krõbekülmast ei lasknud ta ennast segada neil hetkedel, mil mu lapsed kooli läksid või koolist tulid. Siis oli ta igal juhul plakatiga minu värava lähedal. Vahel proovis lastele ka kommi anda.
Mõned korrad püüdsin tal nööbist haarata ja selgust saada miks ta nii teeb. Ta seletas, et „Ma tahan võrdsust. Tahan olla samasugune nagu sina.“ Selle peale püüdsin uurida, et mis tal siis takistab minusugune olla – mina ju ei käi avalikult oma seksimisest kuulutamas. Minu jaoks on seks isiklik ja intiimne teema. Siis leidis ta, et ma olen fašist ja homofoob ja vähemuste ahistaja ja mis kõik veel.
See jäi mulle absoluutselt arusaamatuks – ma ei ole kordagi mitte vähimalgi määral omal initsiatiivil algatanud mistahes toimingut tema vastu.
Aeg-ajalt kutsus ta sõbrad kampa, et ühiselt ja poolpaljalt meie akna all tantsida. Olin laste pärast sunnitud päise päeva ajal kardinad ees hoidma.
Noorim tütar õppis sõna „seks“ ära lasteaiast tulles naabri käest.
Yana, minul ei ole pisematki uudishimu, ma ei lase „fantaasial lennata“ naabri seksimistehnika teemadel. Ma olen vastu tahtmist ja mitteloomuomaselt SUNNITUD sellele mõtlema, kuna ta hõõrub seda mulle peaaegu igal sammul nina alla ning ei lase seda unustada.
Haige? No täiega!
Rahvahääletus EI JAGA ühiskonda pooleks. Ühiskond ON juba pooleks jagatud pealetükkiva homopropagandaga. Sellise suunitlusega rahvahääletus ei oleks mitte kellelegi pähegi tulnud, kui „perekonna avardajad“ ei oleks selle temaatika meile peale surunud.
Ja miks Te arvate, et „seisukohta on sunnitud võtma ka osad neist, kes täna ei tunne teema vastu vähimatki huvi“. Nagu mistahes hääletuste ja valimiste puhul, ei ole oma seisukoha väljendamine mingilgi moel sunduslik. Ka Teie valimisel Euroopasse oli tuhandeid kodanikke, kes „teema vastu huvi ei tundnud“ ning valimas ei käinud.
Ning rahvusvahelise õiguse ja diskrimineerimisega ei ole siin vähimatki pistmist, nagu Te isegi mõistate. Kui keegi tuleb minu õue peale lällama ja lagastama ning ma väljendan oma vastumeelsust selle suhtes, siis ei ole seda kuidagi võimalik ahistamisena kvalifitseerida. Ma ju ei ole nende INIMESTE vastu, vaid konkreetse tegevuse vastu.
Ja täpselt samamoodi ei ole absoluutne ja määrav enamus ühiskonnast ka homokogukonna vastu. Vaid nende agressiivse ja väljakutsuva propaganda, avaliku ruumi risustamise ning eriõiguste nõudmise vastu.“
Priit Tali, kolumnist