29.07.2019
Kaja Kallase kirjutis on täis demagoogiat.
Uute Uudiste kaasautor Priit Tali vastab esioravale Kaja Kallasele, et president Rüütli aastatetaguse tsitaadid näitavad pigem lootust, mis pole tänaseks teoks saanud.
“Oh hädaorgu, kui mannetud on selliste inimeste meeleheitlikud ponnistused, kellel enam ühtegi „relva“ ei ole, kõik argumendid on otsa saanud, millelegi toetuda pole, kuid… nii hirmsasti, nii hirmsasti tahaks ikka virutada.
Reformierakonna esimees on tänases Päevalehes lasknud avaldada hulga väljavõtteid president Rüütli kunagistest (2003) kõnedest Euroopa Liidu teemal ning kujundanud nende põhjal nutuse küsimuse – „Hetkel on aga president Rüütel EKRE auesimees. Mis tundega president Rüütel vaatab pealt seda, kuidas EKRE juhid propageerivad valitsuses hoopis teistsugust suhtumist, kui see, mille nimel president Rüütel koos tollaegsete riigijuhtidega töötas?“
Kas Kaja Kallas tõepoolest ei näe, milles on tänase euroliidu erinevus 2003. aasta euroliidust? Kõik toodud tsitaadid Rüütli kõnedest on ju kantud meie kõigi (või siis enamuse) toonastest lootustest, mida toonane euroliit oleks pidanud meile ühinemisel ka tagama. Ja just nende samade lootuste juurde tahaks ka rahvuslased praegu tagasi pöörduda.
Aastal 2003 ei olnud pagulaskriisi, ei olnud ilmselget suunda föderatsioonile, ei olnud võetud eesmärgiks sugude kaotamist ega perekonna „moderniseerimist“ või muud liberaaläärmuslikku akrobaatikat.
Ja kuigi Kaja Kallas leiab, et Rüütli kõnedest saab välja lugeda „selget toetust liberaalsele demokraatiale“, siis ei kasuta Rüütel kordagi sõna „liberaalne“. Tema jaoks on „demokraatia“ piisavalt arusaadav mõiste ning ei vaja laiendamist mingite kahtlaste lisanditega.
Minu arusaamist mööda seisneb EKRE „hoopis teistsugune suhtumine“ nimelt selles, et jõuda esmalt tagasi sellise Euroopa Liiduni, nagu see oli president Rüütli tsiteeritud kõnede pidamise ajal.”