27.08.2020
Mõne erakonna toetus kõigub nagu Ameerika mäed.
„No küll need uuringud ja küsitlused on üks veider nähtus.
Kogu selle tegevuse usutavuse eelduseks on ju, et uuritavate valim peaks idee poolest kajastama arvestatava täpsusega TERVE valijaskonna meelsust ja arvamust. Mitte kedagi ei huvita näiteks 100 inimese toetus, mis moodustab 10% läbi küsitud tuhandest kodanikust.
Et sellel protsendil mingigi mõte oleks, peab seda saama teisendada tervele valimisõiguslikule seltskonnale. Sel juhul oleks 10% võrdne 90 000 kodanikuga, mis on juba arvestamist vääriv hulk.
Äsja avaldati Kantar Emori augusti andmed.
Olgu parteide omavahelise „rebimisega“ kuidas on, mulle jäi silma hoopis Reformierakonna graafiku vingerdamine.
Tuleb välja, et oravate toetus oli aprillis 30%, mais 24% ja praeguseks taas 30%. See tähendab 6%-list kõikumist üles-alla. 30-st moodustab 6 ühe viiendiku, 24-st ühe neljandiku. Ehk siis mõne kuu jooksul kukkus oravate toetajate hulk neljandiku-viiendiku võrra alla ja hüppas üles tagasi. See ei ole enam mingi nn statistiline viga. Viiendik on tohutu osa, neljandikust rääkimata.
Mis nende kuude jooksul toimus, millega Reform heas või halvas mõttes silma paistis? Ei oska justkui midagi meenutada. Midagi praktilist neil opositsioonierakonnana polnudki võimalik teha. Retoorika, sõnavõtud, säutsud ja kommentaarid on püsivalt ühesuguse sisu ja vormiga.
Kui me nüüd teeksime matemaatilise teisenduse, arvestades, et meil on ümmarguselt 900 000 valijat, siis leiame, et 54 000 toetajat hüppas oravate selja tagant ära ja … siis tulid riburada tagasi. Kui usutav selline asi on? Eriti veel, kui ei ole mingit nähtavat põhjust selliseks vangerduseks. Mulle isiklikult tundub üpris võimatu sellist fenomeni uskuda.
Veelgi huvitavamaks läheb asi, kui vaatame värskeid Turu-uuringute AS-i tulemusi. Võtame nüüd näitena ette Keskerakonna. Emori uuringu järgi on nende augustikuine toetus 17%, turu-uurijate järgi 26%. Erinevus on ÜHEKSA protsenti!!
Taandades selle valijate koguhulgale, saame 81 000 kodanikku, kes justkui ühele küsitlejale väljendas oma toetust keskparteile ja teisele küsitlejale seda toetust ei väljendanud. No taevake – KUI USUTAV see nüüd on?! Mina seda ei usu, lööge või maha!
Millise tegeliku järelduse saame eeltoodud numbritest teha? Lihtne – see kõik on üpris meelevaldne ja täiesti kõlbmatu tõsiseltvõetavate järelduste tegemiseks.
Kogu välja selgitatav „populaarsus“ taandub ühemõtteliselt sellele, kellel küsitleja parajasti nööbist kinni saab. See mõne tuhandene valim on siiski liiga väike. Ka samasuguse sotsiaalse, vanuselise, soolise jne struktuuriga võib ühes tuhatkonnas olla üsna teistmoodi meelsus, kui mõnes teises tuhatkonnas. Eeltoodud kahe firma küsitluste tulemus näitab seda väga ilmekalt ja üsna ühemõtteliselt.
Seega on tegemist toreda ajakirjandusliku mänguga, umbes nagu horoskoop. Lõbus ja intrigeeriv, kuid mitte midagi rohkemat.
Sama hästi võiks lasta seda toetust uurida Timmeril kaartide pealt. Ehk oleks usutavamgi. Sümpaatsem kindlasti.“
Priit Tali, kolumnist