Prokuratuur desovietiseerimisega ei tegele: pole andmeid, et Nõukogude dissidentide põhiõigusi oleks rikutud

Arvamus,
Kui natside koonduslaagrite valvureid jälitatase siiamaani, siis Gulagi “veteranid” veeretavad elupäevi õnnelikult õhtusse. Nende ohvrid aga on võõrsil igikeltsas, nagu sellel pildil Norislki lähistel. (Foto: Scanpix)

Ajakirjanik Andres Raid kirjutab sellest, et kui Saksamaa tegeleb siiamaani denatsifiseerimisega, siis Eestis pole desovietiseerimisega õieti alustatudki.

“Saksamaal Ludwigsburgis paiknev natsikuritegude uurimise keskuses alustati uut protsessi – nimelt otsitakse tagasi neid laagrivalvureid, kes võivad olla seotud 5,7 miljoni Nõukogude sõjavangi saatusega, kelledest üle kolme miljoni kas surid või tapeti laagrites. Keskuse juht Thomas Will annab teada ajalehele Die Welt, et neil on andmeid paarisaja laagri kohta, andmeid on juba 2000 laagriametniku suhtes, kes võivad olla veel elus ja tapmistega seotud.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Ja mitte ainult otseselt – 2020. aastal esitati süüdistus 95-aastasele Pinnebergi elanikule, kes töötas lihtsalt masinakirjutaja sekretärina Stuthofi laagri komandandi juures. Eakat naist kahtlustatakse üle osaluses üle 10 000 vangi tapmises.

See kõik on Saksamaal ja seal on mõnevõrra lihtsam, sest seal tehti seda, mis meil paraku tegemata jäeti – sellele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka vabadusvõitleja ja õpetlane Mart-Olav Niklus.

Denatsifitseerimise käigus eraldati terad sõkaldest ja need, kel kuritegusid ja partei (NSDP) karjäärihinge peal polnud, kuid olid samas suurepärased spetsialistid – aitasid Saksamaa uuesti jalule. Heaks näiteks on kasvõi Luftwaffe taastaja, kõigi aegade suurima skooriga õhuäss Eich Hartmann ja ta polnud ainus. No ja kes siis USA kosmoseprogrammi juhatas? Eks ikka kindlasti geniaalne Werner von Braun! Muide, Saksast viidi USA-sse umbkaudu 1000 natsi, kelle minevik kedagi eriti ei huvitanudki.

Meil jäi desovietiseerimine paraku ära (muudes Idabloki riikides siiski toimus, Tšehhis näiteks ei tohtinud kompartei funktsionärid 10 aasta jooksul riiklikult vastutavatel kohtadel töötada) ja enamasti piirduti lihtsalt ümbernimetamisega.

Viimase kümnendi  või isegi rohkema jooksul on küsitud pea kõigilt meie peaprokuröridelt seisukohta – kas ei peaks mitte alustama menetlust okupatsiooniaegsete repressioonide uurimiseks, represseerijate väljaselgitamiseks ja vajadusel ning võimalusel vastutusele võtmiseks? Ja nüüd läheb Saksa ja Eesti praktika ja suhtumine lahku, ehkki me pidavat ühiseid väärtusi jagama. Küsimus ei ole kättemaksus või verejanus, vaid selles, kas mingid printsiibid ikka kehtivad või mitte.

Kõikidel juhtudel on vastus olnud üks ja järelepärimine Andres Parmasele kinnitas taas, et „prokuratuuril pole andmeid selle kohta, et nimetatud isikute (M. Niklus, J. Kukk, E. Tarto, E. Pärnaste jpt) oleks toime pandud midagi, mis oleks kas riivanud või rikkunud nende põhiõigusi“, seega – kõik on korras ja mingeid poliitilise tagakiusamise ilminguid pole olnud. Kui oleks, siis oleks ju tegemist inimsusevastase kuriteoga ja see on paraku aegumatu.

Muidugi – juristid võivad paragrahvidele toetudes väita ja isegi veenvalt, et nii ongi, kuid M. Niklus on korduvalt imestanud, et kui teda represseeritud ei ole, miks oli vaja teda siis rehabiliteerida… Muide, Niklus on ka ise korduvalt kirjutanud avaldusi Riigiprokuratuurile avaldusi enda kohta toime pandud kuritegude uurimiseks, kuid alati on vastus olnud „LP. Mart Niklus, täname pöördumise eest“ ja ongi kõik. Ta ju ei kirjutanud „pöördumisi“, vaid tegi selgelt ja arusaadavalt „avalduse“ ja need kaks on täiesti erinevad asjad.

Tõsi – siinkohal tuleb olla aus ja see suhtumine pole üldine – näiteks endine justiitsminister Urmas Reinsalu on korduvalt sedastanud, et neid kuritegusid peab uurima hakkama, kuid temagi ilmselt jäi sellele ametnike masinavärgi alla – teab, mis veel välja hakkab tulema.

Tegemist on aga tulega, mis hõõgub ja ei tea iialgi, mil lahvatab. Kui neid teemasid kui ebameeldivaid ja ebamugavaid vaid vältida ja edasi lükata, jääb rusikas ikka taskusse ja õigustatud viha hinge. Ärge siis imestage…”

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused