06.03.2022
Esimene šokk on möödas, ja mida rohkem hukkub Ukrainas inimesi, sealhulgas lapsi, mida rohkem elumaju ja inimestele eluliselt vajalikku infrastruktuuri muutub rusudeks, seda kindlamalt tunnevad ennast Eestis vahepeal kõhklema löönud putinistid.
Vene Delfi juba taasavaski mõnede artiklite kommentaariumid, kuhu naasevad vahepeal tööta istunud Kremli trollid ja kohapealsed mölakad, mõnitades ja ähvardades ukrainlasi ja eestlasi, aga ka ukrainlastega solidaarseid venelasi. Tänane uudis sellest, et Tartus lauldi kaks tundi Ukraina toetuseks, indutseeris rus.delfi jaoks traditsioonilise sitaloopimise foorumis. See väljaanne on jälle täitsa oma nägu.
Kosunud on ka Yana Toom. Päeval, kui ÜRO teatab, et Venemaa rünnaku tõttu on surmatud vähemalt 350 tsiviilisikut ja haavata saanud vähemalt 700, teatab Äripäev: „Europarlamendi liikme Yana Toomi hinnangul pole mõtet sõimata Venemaa presidenti Vladimir Putinit, sest tegu on hoopis teist tüüpi inimesega. „Ma ei näe hetkel ühtegi võimalust, millega võiks peatada Venemaa presidenti Vladimir Putinit sõjas Ukrainaga,“ ütles europarlamendi liige Yana Toom intervjuus Äripäeva raadiole. “Selles konfliktis võiksime anda Putinile võimaluse säilitada oma nägu. Kui ta seda võimalust ei saa, läheb ta lõpuni välja.”
Nii et ärgem sõimakem Putinit ja andkem talle võimalus säilitada oma nägu ning tappa edasi. Muidu ta solvub ja läheb lõpuni välja. Ilmselt arvab Toom, et kui Hitlerit poleks sõimatud ja kui oleks talle lubatud säilitada oma nägu, ei oleks ta lõpuni läinud, vaid piirduks vaid mõne okupeeritud riigi ja näiteks veerandi võrra väiksema hävitatud juutide ja mustlaste arvuga.
Jälle algab see vaid nädalaks raugenud toomism ja Venemaa ka kõige jälgimate huvide esindamine ja õigustamine siin ja Brüsselis. Keskerakond võis küll lõpetada lepingu Jedinaja Rossijaga, aga kuna keskerakondlased on seni aastakümneid väitnud, et see pakt on tühine, siis mida nad siis õigupoolest tühistasid? Asi pole tegelikult paktis, vaid korrumpeerunud põhimõttelagedas organisatsioonis, mille tervelt 10 riigikogu liiget keeldusid Ukraina ründamist hukka mõistmast. Keskerakond on ülalmainitud pakti bioloogiline kandja, see on partei jämesoolde perforeeritud.
Tuli välja, et Äripäev on päris spetsiifiline leht, mis sest, et mõttetu, kuna kõigil suurematel väljaannetel Eestis on oma ärirubriigid olemas, kus figureerivad täpselt samad eksperdid, kes räägivad ka täpselt samu asju. Pole halba heata: kui polnuks seda Toomi tsitaati, ei tuleks see leht meeldegi. Aga selle venekeelne versioon Delovõje vedomosti oli veel pronksiööde ajal avaldanud küllaltki sõjakaid lugusid, mil polnud äriga mitte mingit pistmist. Ka nüüd on seal ilmuvad lood põhiliselt Jaroslavna itk: et kui palju me Venemaaga suhete halvenedes kaotame, kui tähtis on meile äri selle riigiga. Alles hiljuti olid avaldatud andmed selle kohta, et majanduslike sidemete osakaal Venemaaga moodustab 1%, aga hala on selline, nagu oleks pere ainus toitjalehm ära surnud.
Kõige võikam on aga (vähemalt viimastest lugudest) intervjuu Group Logistics OÜ omaniku Liidia Ivanovaga „Transpordifirma omanik: kõik tormasid lippudega aitama Ukrainat, aga kes meid aitama hakkab?“.
Ettevõtja ärritus on mõneti arusaadav: inimesed ja koormad jäid toppama, arveldada on pea et võimatu, kuid nagu ikka ei ole sõnakestki sellest, kes alustas sõda, see-eest esineb ärritatus eesti valitsuse ja hädas ukrainlaste vastu. „Äkki keegi lahendab seda valitsuse tasemel? Kuid sellega ju praegu keegi ei tegele. Tuleb välja, et me maksame makse, aga peame ikka ise välja rabelema. Kõik, blin (bljaad’i asendussõna – IM), tegelevad kahurite ja ukrainlaste toitmisega, aga see, et meie oleme täiesti p…es, on kõigile nagu ükskõik. Kõik tormasid lippudega Ukrainat aitama, aga kes meid aitab?“
Tsiviliseeritud väljaande toimetus sellist asja ei avaldaks, sest see Ivanova ise sai kõigi korralike inimeste silmis tohutut mainekahju, kuid küsimus on muidugi selles, palju on Delovõje Vedomosti lugejate seas hea kasvatuse ja südamega inimesi.
Nii et Eestis on nii inimesi kui väljaandeid, keda jätab külmaks Ukraina pommitamine, kuid ajab marru see, et eestlased annavad kannatanutele toiduabi.
Kuhu te olete välja jõudnud?
Ivan Makarov