Kliimavõitlus ei saa kindlasti käia nii, et inimkond hakkab ennast igati piirama, kliima paraneb sellest ja kõik on õnnelikud – vastupidi, kui seda liiga radikaalselt teha, võib maailm pigem kaosesse sattuda.
Kõik näitab, et kliimameetmete rakendamine, mille on enda peale võtnud “teadlikud” lääneriigid, läheb väga kalliks maksma – ennekõike alternatiivsete, kuid kallimate energiaallikate leidmisel ja töösse rakendamisel, aga ka fossiilsetel kütustel põhinevale energeetikale rajatud majanduste ümberorienteerimisel koos sotsiaalsete tulemite kompenseerimisega.
Heaoluühiskonnaga on Läänes seega lõpp – inimesed peavad hakkama tarbimist piirama, jõukus väheneb ja sellest tulenevalt hakkavad majandused jahtuma. Lisaks sealsetele sotsiaalsetele probleemidele tuleb aga tegeleda kogu maailmaga.
Kolmas maailm, keda väidetakse kliimamuutuste käes kõige rohkem kannatavat, pole ju siiani suutnud endaga hakkama saada, eriti sõdiv Aafrika. Hea näide aga on Kariibi mere saareriik Haiti, mis iseseisvus juba 1804. aastal, aga pole suutnud toimivat riiki luua – viimaste uudiste põhjal on võim riigis sisuliselt kuritegelike klannide käes ja inimesed põgenevad kurjategijate eest.
Vaene ja sõdiv Kolmas maailm vajab pidevalt rahalist turgutust, nii suurriikidelt kui rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Kui aga Lääs ise vaesub ja arenguabi summad vähenevad, haarab vähearenenud maid veelgi kiirem vaesumine koos alatoitumuse ja näljahädaga.
See paiskab liikvele tohutud migrandimassid, kes tõttavad arenenud maade poole, aga sealt pole neil abi loota, sest Lääne ühiskond on ise juba püksirihma mitme augu võrra lühendanud. Tulijad hakkavad ennast jõuga maksma panema, sest tegu hakkab olema puhtakujulise olelusvõitlusega, põlisrahvas aga hakkab vastu, et olemasolevat kaitsta. Nii kaob läänelik sallivus üliruttu, sest viimase leivatüki juures tolerantne ei olda.
Aga veel enne, kui võõrad ründama asuvad, hakkab tõenäoliselt mässama oma rahvas – algas ju ka Prantsusmaa “kollaste vestide” liikumine valitsuse algatatud hinnatõusudest, mille aluseks olid kliimameetmed. Arengumaades aga kasvab vaesudes kindlasti sõdade arv, sest kui praegu sõditakse peamiselt võimu pärast, siis edaspidi juba puhtalt ressursside ja ellujäämise pärast.
Maailma olukord ei ole kiita, ükski variant ei ole päris hea ja kindlasti mitte praegune hüsteerial põhinev kliimavõitlus.
Loe ka Tegelik oht maailmale pole mitte kliimamuutused, vaid hoopis kliimapaanika