Rail Baltica otsib jätkuvalt identiteeti, nüüd siis sõjaliselt

Projekt Rail Baltica viskleb ühest hädast teise, vahetab pidevalt juhtivtegelasi, muudab projekti ja valmimistähtaegu, aga ennekõike otsib endale tasuvusmomenti, mis on kõige rohkem kahtluse all.

BNS vahendab: kui varem nähti Rail Baltica raudteeprojekti peamiselt majanduskoridorina, siis pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on muutunud äärmiselt oluliseks selle parameetrite vastamine sõjalistele vajadustele, ütles Baltimaade ühisettevõtte RB Rail tegevdirektor Agnis Driksna.

Majanduse osas arvestati suuresti Venemaa turuga, mis on nüüdseks ära kukkunud ega taastu ilmselt niipea. Seega otsib RB endale uut otstarvet. Veidi on Driksnal selles isegi õigus: kui Soome liitub NATO-ga, pole Balti riigid enam piiri lõpp-punkt. “See eeldab tõhusat transpordisüsteemi,” ütles RB Raili juht.

Samas on puudu lüli Eestist Helsingisse, seega tuleb jutuks ilmselt ka tunnel Soome lahe alt. Kogu see taristu aga on kahjuks liiga haavatav: kui Venemaa laseb Mustal merel asuvatelt laevadelt rakette Lvivi, siis Poolast Eestisse liikuv raudteeešelon on ilmselt vägagi kättesaadav. Seega võib RB olla mingil moel kasulik rahuajal vägesid liigutades, kuid mitte sõja tingimustes.

Mis puudutab Venemaa Ukraina sõda ja agressori suhtes kehtestatud sanktsioonide mõju Rail Balticale, siis Driksna sõnul tuleks arvestada nii lühi- kui ka pikaajalisi tagajärgi. Lühivaates on mured samad, mis teisteski tööstusharudes: hinnad, inflatsioon ja häda materjalide tarnimisega. Näiteks enne tuli 90 protsenti metallist Venemaalt, aga nüüd tuleb otsida muid tarnekanaleid.

Seega on mured endiselt ka ehitamisel, valmimistähtaeg aga on 2026. aastal – selleks ajaks võib Putin olla hambaid ka Baltikumi peal järele proovinud. Hädas RB projektil pole seega endiselt kindlat tulevikku ja selle vajadust tõestavat identiteeti tuleb jätkuvalt otsida.