06.01.2019
Maailm on piltlikult võttes teistpidi pöördumas.
Rahvuskonservatiive kiputakse süüdistama vandenõuteooriates, väites, et maailm on tegelikult tore ja hea. On ilmselge, et see nii pole.
Loomaks tausta, alustaks ravimitööstusest. Mis võiks olla õilsam, kui panna oma oskused ja väärtused inimkonna teenimisse, luues midagi, mis aitaks inimestel haigustest jagu saada? Tegelikkus aga on hirmutav, sest ravimitööstuses liikuvad rahad on võrreldavad relva- ja uimastikaubanduse omadega, ja suur raha summutab ka inimlikkuse.
Aluseks võiks võtta 10 aasta taguse Eesti Ekspressi loo “Ükski ravimifirma ei taha, et inimene terveks saaks!”, mis päris kindlasti pole kümnendiga aktuaalsust kaotanud ega pole ka maailm paremaks muutunud. Egeeni tegevjuht Kalev Kask paljastab loos ravimitööstuses tegutsevate kapitalistide jõhkrat mõtteviisi.
Mõned katked loost: “Aga ükski ravimikompanii ei taha, et inimene terveks saaks. On vaja ravimit, mida saaks kogu aeg patsiendile müüa, kuni ta saab 80-aastaseks!” Või “Näiteks Parkinsoni tõve ravimitega väga ei tegeleta, sest see tapab USAs “vaid” 500 000 inimest aastas. Lähed kelleltki selle ravimi jaoks raha küsima, öeldakse: mine ära! Depressiooni põeb 20 miljonit inimest – see on juba midagi! ”
“Maailm on julm – keegi ei viitsi mingite troopiliste haiguste raviga tegeleda. Näiteks malaaria – kapitalistid küsivad: kui palju selle turuväärtus on? Noh, 20 miljonit inimest sureb aastas! Ei, ma küsisin, palju turuväärtus on, ära soga vett!”
Kalev Kask lõpetab: “Kui võimalik, hoidu arstist! Kõik, mis on ära hoitav, tuleb ära hoida!”
Siit jõuame ka selliste teemadeni, nagu rändepakt, rahvaste väljavahetamine, ülemaailme valitsus, kliimapoliitika ja nii edasi. Kõigepealt tasub teada, et maailma 20 rikkaima inimese varandus on kokku 1,2 triljonit dollarit, mis on ligilähedane Mehhiko aastase kogutoodanguga. Umbes saja suurkorporatsiooni käes arvatakse olevat olevat 80% maailma varandustest.
Kas tõesti usub keegi, et need inimesed elavad vaid oma rikkuses, mängivad golfi, lendavad eralennukitega ringi, teevad heategevuslikke žeste ega hooli maailmas toimuvate protsesside suunamisest? Vähemagi kahtluseta suunavad nad arenguid, kukutavad ja asendavad valitsusi, panevad käima ühed protsessid ja takistavad teisi – ei käi ka Ratase külla kutsunud Bilderbergi grupis mingi lihtne arutelu, kuidas maailma paremaks muuta!
Tasub meelde tuletada, et Iraagi naftaväljade hinnaks arvatakse olevat 12 triljonit dollarit ja USA läks riiki sisse olematute massihävitusrelvade peale ning laostas riigi ja tõi kaasa kümnete tuhandete huku. Nafta nimel muutus kõik muu tühiseks.
Skandaalset vanurit George Sorost tavatsetakse filantroobiks nimetada, kuid tegu on külma kõhuga kapitalistiga, kes suunab oma rahaga maailma. Miljärdarid võivad annetada suuri summasid, mis panevad vasakliberaalsed lillelapsed heldimusest silmi vesistama, kuid kõigepealt teeb Soros selle raha lühikese ajaga tagasi, samas aga loob ta oma “avatud fondide” kaudu endale üdini truu võrgustiku, kes ripub piltlikult öeldes tema nisa otsas. See võrgustik töötab edukalt ka Eestis Avatud Eesti fondi, Inimõiguste keskuse ja paljudeideoloogiliste MTÜ-de kaudu.
Rahas siplevad filantroobid mõjuks usutavalt, kui nad rahastaks niisutussüsteeme, põllumajandust, töötlevat tööstust, infrastruktuure ja infotehnoloogiat Kolmandas maailmas, kuid nad ei tee ju seda – miks muidu on rändekriisiga nii paljud inimesed liikvele läinud? Siit jõuamegi rändepaktini.
Marrakechi lepe ei saa kuidagi olla suunatud Kolmanda maailma inimeste abistamisele – siis oleks jutt nende abistamisest kodumaal, kuid sinna ei taha “filantroobid” raha panna, sest nad teavad, kui vähe näiteks aafriklased ise oma kodu heaks ära on teinud. Lihtsam on nad maailma peale laiali paisata, sealhulgas arenenud maailma, mida nad ise kontrollivad. Vastuolud islami ja euroopaliku mõttelaadi vahel on samuti kasuks – nagu näitavad Prantsusmaa rahutused, väljub valge Euroopa rahamaailma kontrolli alt, sest ta on liiga teadlik maailma protsessidest. Pannes sisserändajad ja põlisrahvad rivaalitsema, saab maha suruda ka teisitimõtlemise ehk vastuhaku maailmavalitsusele.
Maailm pole kliimaprobleemide ja rändekriisi tõttu enam kontrollitav ja kõigile hea tegemine on kahtlemata viimane asi, mis töötaks nii looduse rikkumise kui masside liikumise puhul. Toimivad ainult jõuvõtted ning sellele aitavadki kaasa rändepakt erinevate kultuuride vastandamisena, Euroopa föderaliseerimine võimu tsentraliseerimisena, perverssuste levitamine traditsioonide hävitamisena, ja nii edasi.
Inimeste süüdistamine vandenõuteooriates ei väära fakti, et inimkond on katastroofi piiril, kõige rohkem on hirmunud rikkurite kiht, kes ei taha oma rahast ja võimust ilma jääda ega ka seda miljardite inimestega jagada, ning nad on valmis uut, nende poolt põhjalikult kontrollitavat maailma mistahes vahenditega looma. Headus ja inimlikkus on viimased asjad, millest nad mõtlevad.