Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Reformierakond pakub koostööd – näidates samas, et igasugune tahe selleks puudub 

-
12.03.2020
Reformierakonda ei taha enam keegi eriti tõsiselt võtta. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

Reformierakond on opositsioonis veedetud aastatega järjekindlalt liikunud konstruktiivset poliitilist agendat omavast jõust igast võimalusest õhinapõhiselt kinni haaravaks nišierakonnaks.

Fakti, et oravlastel puudub eesmärk, mille poole püüelda ning kogu energia kulub tõrjutusest ajendatud depressiooni maandamisele, kinnitab ka erakonna esinaise Kaja Kallase avaldus kaasavaks, kõiki poliitilisi jõude ühendavaks koostööks.

Avalduse sisutust ei suuda varjata ka selle tädi maalilikult naiivne probleemistik ega onu heinolikult heitlik ülesehitus. Ainsana jääb silma, et ajastatud on see koroonamure teise laine Eestisse saabumisega, kus paljude inimeste jaoks muutub võõrsil toimuv käegakatsutavaks tõeluseks enda kodus.

Kas saatanaga tasub tantsida?

Reformierakonna jaoks on juba pikemat aega käimas permanentne enese tõestamise kampaania. Vastandutakse rumalatele poliitikutele, kes moodustavad üha paremini toime tuleva valitsuse ning hurjutatakse nende toetajaid. Paraku on tulemus vastupidine oodatule, sest erakonna toetus langeb ja üha enam varasemaid reformi valijaid panustab liberaalanarhistlikule Eesti 200 seltskonnale.

Hiljuti hooples Venemaa meedia sellega, et ka naftahindade jätkuva languse tingimustes on riik võimeline vähemalt kuus aastat vastu pidama. Aga kui kaua on võimelised pidama vastu varem erakonnalt sooje hästitasuvaid töökohi ning autorollotamisest läbi imbunud soodustusi teeninud Reformierakonna staarliikmed?

Kas puhverperioood hakkab juba täis tiksuma ja järgmise üldkogu eel, toimugu see siis koroonaviiruse levikust mõjutatult millal iganes, algab erakonna lagunemise ja hääbumise protsess, mida seni on tulevikulubadusi jagades suudetud pidurdada? Kes lahkuvad Lauri Luige, Kalle Pallingu, Arto Aasa ja teiste eeskujul järgmistena? Need on küsimused, mille vastust Kaja Kallas ja reforminostalgiasse takerdunud parteiveteranid ei aima.

Ent nagu teada on määramatus poliitilisel maastikul sama, mis ürgmetsas GPS-ita ringi tolgendada. Just selleks, et suunda mitte lõplikult kaotada, on kiiruga valmis vorbitud Kallase „hakkame elama sõpruses“ stiilis pöördumine. Viimases hädas vastu võetud otsus kasvõi saatanaga tantsida, ei pruugi aga peale pöördumise autorite endi kibestumise muud käegakatsutavat tulemust anda.

Arusaamatu ja kahjuks ka mitte eriti elegantne

Kallase koostöökutset lugedes, hämmastab kõigepealt selle segane sõnastus. Taoline moka otsast poetatud üksikute lausete kogum sobib alustava rahvaliikumise poolnaljatamisi lendu lastud mõttepiiksuks, mitte pea kaks aastakümmet võimutäiust nautinud ning teisi erakondi puudliseisusesse alandanud raudse jõu poolt koroonahirmu ja majandussurutise ootuses masendusmärke ilmutavale ühiskonnale lootuse sisendamiseks edastatud dokumendiks. Kui midagi põhjapanevat ei õnnestunud välja mõelda, siis võiks pretendeerida vähemalt elegantsusele, ent mida pole, seda pole!

Esmalt leiab Kaja Kallas, et majanduse jahtumiseks valmistumisel tuleb alustada sellest, et saada selge pilt ette oma riigi rahalistest võimalustest. „Seega vajame realistlikku ülevaadet töötukassa, haigekassa ja muude valitsuse reservide olemasolust.“ Temal ja Reformierakonnal võib ju pilt olla opositsiooniaastete jooksul hägustunult taskus, valitsuserakonnad on aga riigi võimalustega hästi kursis ning reservidki on kenasti arvel.

Järgmisena püüab koostööd pakkuv Kallas mustata koalitsiooni, pannes kahtluse alla valitsuse pädevuse, saada hakkama koroonaviiruse leviku tõkestamise ning sellega kaasnevate probleemidega. Ta arvab, et üheskoos tööturu osapooltega tuleb läbi mõelda konkreetsed lahendused olukorraks, kus koroonaviirus levib ja inimesed peavad töölt eemale jääma. Aga sellega juba tegeletakse, igapäevaselt ja järjekindlalt. Jah, paraku tuleb möönda, et kahjuks seni igasuguse normaalse koostöö välistanud Reformierakonnata.

„Koroonaviiruse vastase võitluse esimene rinne on Eesti tervishoiusüsteem. Peaksime tervishoiuasutustele ja sotsiaalsüsteemile eraldama pikema vaatega lisaraha, sest viirusega kaasnevad kulud ja erivajadused võivad olla pikemajalised, kui hetkel arvata oskame,“ kinnitab Kallas. Ka sellega tegeletakse ja tundub, et tulemuslikult. Milleks siis toimivaid tegevusi veelkord üle nämmutada?

Ehk ainsana omavad mingitki uut informatsiooni Kallase avalduse järgmised read: „Soovin, et valitsus käituks koroonaviiruse teemal avatult ja ei pelgaks opositsiooni kaasamist. Meie kõigi ühine huvi on leevendada igakülgselt viiruse negatiivset mõju Eestile. Kui valitsus soovib riigikogult tuge ning tasakaalukat arutelu võimalike seaduse ja riigieelarve muudatuste läbi viimiseks, siis Reformerakond on selleks valmis.“

Kui Reformil on tõepoolest tekkinud soov koostööd teha, tuleb seda tervitada. Ent kui vaadata nende saadikute trotslikku, solvunud, ent samas arrogantset esinemist riigikogu infotundides, kus ainsaks eesmärgiks tundub olevat valitsuse kottimine, mitte kaasaaitamine koroona tõkestamisele ja majandusmurede lahendamisele, tekib kahtlus, et tegelikkuses tahe puudub ja koostöömemorandumi koostamise käivitavaks jõuks oli mitte mure riigi ja rahva pärast, vaid võimalus kasutada ära koroonaviirusega kaasnevat segadust, et endale õnnestumisel poliitilisi plusspunkte korjata.

Pole ju selge, kuidas asi lõpeb. Kui hästi, on hea võitjate leeris tunnustust nautida, kui aga kehvemini, saab näpuga näidata ja parastada, aga meie ju pakkusime lahendusi. Ilus selline ärevate olukordade ärakasutamine pole, aga hädaga pidavat mõned müütilised olendid ka kärbseid sööma.

Vsevolod Jürgenson, Mustamäe Linnaosakogu liige