Reformierakonna “eetik” hoiatab Charlie Hebdod meenutades toimetusi: “Kas sõnavabadus kaalub üles inimeste turvalisuse?” 

Eesti rahval on vanasõna “Eks see koer ikka haugub, kelle saba peale astutakse” – ja see leidis täielikku tõestust Urmas Nemvaltsi karikatuuri kaudu.

Nemvalts lõi lausa kaks kärbest ühe hoobiga: ta näitas, et paanikasse läinud Reformerakonnal on e-valimistega seoses midagi varjata, ning et sõnavabadusega on liberaalide valitsetavas Eestis halvad lood, kui juba juhtiv väljaanne Postimees saba jalge vahele tõmbas.

Herilasepesa aga lõi tõesti kihisema, sest paukuma hakkas raskekahurvägi alates Reformierakonna peasekretärist Keldost kuni pideva räuskaja Jürgeni Ligini, ning oravaparteilane Margit Sutrop vaatleb Nemvaltsi karikatuuri “eetiku pilgu läbi”, mis karikaturisti tohutu loomingumahu puhul on esmakordne.

Sutrop üritab kõigepealt sõnumit leida ega suuda seda – huvitaval kombel nägi suur osa ühiskonnast selle kohe ära. Nimelt on Eesti ja Venemaa ainukesed, kus e-valimisi kasutatakse, Kremli võimupartei sai nüüd suure võidu, ning Eestiski ilmusid Reformierakonna hääled massiliselt kell 3 öösel.

Lisaks tõmbab Sutrop kohe mängu prohvet Muhamedi karikatuurid ja esitab küsimuse: “Kas sõnavabadus kaalub üles inimeste turvalisuse?” Võttes aluseks Charlie Hebdo juhtumi, on see otsene ähvardus: kui nii Postimees jätkab, siis pole toimetuses enam turvaline.

“Sarnane lugu, mis päädis veriste rünnakutega ajalehe toimetuse vastu, juhtus Prantsusmaal. Ka selgitused olid sarnased,” ütleb Sutrop.

Sutrop mängib Nemvaltsi poliitilisel vastutusel, väites et “pannes ühele pulgale Eesti ja Venemaa e-valimised, tõstis ta Venemaad ja madaldas Eestit.” Milles karikatuur Venemaad tõstis? Selles, et neil on ka e-valimised?

Eestit ta ei madaldanud, vaid näitas, et e-valimised on jõudnud nii demokraatiasse kui ka totalitarismi ning seda ettevaatlikum peab olema. Nagunii on hoiatav see, et e-valimised poole kogu maailmas tavaliseks saanud, vaid on minimaalselt kasutusel. Aga et totalitarismihõngu on ka Eestis, seda näitab kasvõi peaministripartei tung sõnavabadust piirata, kui kritiseeritakse neid.

Reformierakondlane väidab, et “karikatuur pööras naljaks tõsise inimõiguste rikkumise Venemaal.” Ei, ta näitas, et inimõigusi saab rikkuda ka e-valimiste kaudu ja mitte ainult Venemaal.

Suurem osa Sutropi jutust ei lähtu mitte eetilisest, vaid poliitilisest analüüsist. Ta leiab, et seades kõrvuti kahe maa riigilipud, antakse mõista, et me oleme samasugune riik nagu Venemaa. “Teades, et Venemaal ei toimunud vabu valimisi, luuakse analoogia kaudu mulje, et ka Eesti riigis on probleeme valimiste usaldusväärsusega,” väidab ta. Aga meil ju ongi sellega probleeme – ega ilmaasjata alustatud eelmise valitsuse ajal e-valimiste põhjalikku analüüsi.

“Mis võib veel magusam olla Kremlile ja meie kohalikele kremlimeelsetele, kui näha Eesti demokraatia kahtluse alla seadmist?” küsib Sutrop retooriliselt. Demokraatia seab kahtluse alla just Reformierakond, kes asus kohe ajakirjandust summutama ja saavutas Postimehe alandliku häbenemise, mille tõestuseks on ka Sutropi jutt samas väljaandes. Meedia vaigistamine on Kremli töövahend.