17.10.2019
Eesti Päevalehe ideoloogiline eeskuju.
Kui Eesti Päevaleht kirjutab sellest, et mihklipäeva lükatakse edasi ja EKRE pabistab, et suure suuga lubatu ei teostu, siis kasutab toimetus tüüpilist tegelikkuse võltsimise võtet oma poliitilis-ideoloogiliste eesmärkide saavutamiseks.
Mitte EKRE pole tegelnud libalubadustega, vaid ajakirjandus on tegelnud pool aastat libasüüdistustega ning vääriks oina saatust.
Kui väidetavalt „EKRE propagandamasin“ on viimasel ajal „suunanud teraviku koalitsioonikaaslastele ja iseendale“, siis on midagi oluliselt valesti ajalehe loogikas, mida võib nimetada ka patoloogiliseks ehk „patoloogikaks.“
Kirjutades „kontsentreeritud rünnakust keskerakondlasest sotsiaalministrile Tanel Kiigele“ hämatakse, nagu oleks EKRE seisukohad nii rändekvoodi osas kui LGBT ühingu toetamises mingi uus ja enneolematu seisukoht. Need põhimõtted olid EKRE valimisprogrammis ja erakond kaitseb neid ka valitsuskoalitsioonis täiel jõul.
LGBT ühingule antava toetuse puhul pole tegelikult probleem selles ühes naljakas MTÜ-s, vaid kõigi mittetulundusühingute riigieelarvest finantseerimise põhimõtetes, mis vajavad kriitilist ülevaatamist. Mingite rühmade elulaadilased eripärad ei peaks olema kogu ühiskonna, vaid eelkõige nende endi poolt kinnimakstavad. Riik peaks toetama ikkagi vaid ühendusi, mis reaalselt abistavad ja toetavad meie väetimaid ühiskonnaliikmeid, lasteperesid, puudega inimesi ja üksikuid vanureid, mitte eneseimetleijaid.
Peaminister käsitab seda rünnakuna ühe oma ministri vastu, ilmselt mitte mõistes probleemi sügavamat sisu. Uued Uudised kirjutasid sellest teisipäeval, millele LGBT ühing selle 100 000 tegelikult kulutab. Eelkõige ühingu enda ülalpidamisele ja libaüritustele.
Edasi väidab EPL, et EKRE pole täitnud oma lubadusi, kuid samal ajal kaitseb ametnikkonda, kes on olnud põhiline takistus olulisemate reformide läbiviimisel. Paraku on just inerts, aga sageli ka avalik poliitiline vastutöötamine need, mis pole võimaldanud lahendada ei jätkusuutlikumat perepoliitikat (abortite piiramine sündivuse tõstmiseks), viima lõpule praegusel kujul kooseluseaduse tühistamise (mis nagu nii on sõnakõlks), samuti rahvahääletuse ja presidendi otsevalimise seadustamise. Muidugi on oma osa selles pidurduspoliitikas olnud ka koalitsioonipartnereil, kelle valijaskond on ettevaatlikum radikaalseid muudatusi heaks kiitma.
Järgmine patoloogiline järeldus on aga see: „Igaüks peaks imestama, mis pehmotegelased on partei ministriteks pannud, et nad ei saa ohjade hoidmisega hakkama.“ Vaata vaid, ametnikkonna korralekutsumist taunitakse, aga samal ajal süüdistatakse ministreid „pehmoluses“?!
Edasi järgneb tavapärane loetelu sellest, mida on/ei ole valitsuses olles ära tehtud, ja taas tõstetakse kilbile alkoholiaktsiisi muutmine ainsa tulemusena. Ka Uued Uudised on korduvalt loetlenud üles neid EKRE programmi punkte, mille elluviimine on käivitunud või käivitumas, antagu vaid valitsusele töörahu.
Kui näiteks minister Järvikut süüdistatakse ainuisikuliselt selles, et üleminekutoetusi ei ole riigieelarve eelnõus 15, vaid 5 miljonit, siis needki miljonid on ju ministri isiklik teene. Lisa võib olla tulemas. Pealegi tuleb üle vaadata toetuste jagamise vildakad alused. Tulemas on temalt ka uued eelnõud nii väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks, kodumaise toidutoodangu soodustamiseks madalamate aktsiisidega jne.
Tegelikult on ajakirjandus püüdnud kogu selle poolaasta jooksul koalitsiooni kõigi vahenditega lõhki ajada. See pole seni õnnestunud, sest koalitsioon on „töine“, nagu tõdes kolmapäeval Aktuaalses Kaameras peaminister Jüri Ratas. EKRE väidetav taganemine kliimaneutraalsuse aastaks 2050 saavutamise küsimuses on tegelikult hoiatus selle kohta, mida see kõik võib kaasa tuua ja kui kalliks maksma minna, mitte aga ülepeakaela kaasajooksmine ega Rail Balticu promomine.
Lõpuks tuuakse pildile ka Kert Kingo äpardunud nõunik, ehkki just Riigikogu infotunnis esinedes esitles minister Kingo ennast kogu valitsuse ühe võimekaima ja sõnakaima ministrina vastates opositsiooni kohati tobedaile ja pahatahtlikele küsimustele. Väga piinlik on see, et meie peavoolumeedia tegeleb jätkuvalt obstruktsiooni ja süüdistustega valitsuse ja eriti EKRE suhtes, mis kahtlemata raskendab mitte ainult valitsuse tööd, vaid kogu Eesti edasiliikumist uuel poliitilisel kursil, ning kahjustab meie riigi rahvusvahelist mainet.
Mart Ummelas