02.11.2020
Kui on igav, minge petitsioon.ee lehele.
“Alljärgnevas pole nimed asendatud ja kokkusattumused pole juhuslikud. Loomulikult on kogu skeem esitatud võib-olla isegi kohatult lihtsustatuna, kuid pildi annab siiski. Mis paneb asjad liikuma, inimesed mässama ja ühiskonna kihama?! Proovime kaeda.
Kuidas sünnivad petitsioonid? Vastuse annab meile Roheliste juht: Zuzu Izmailova: vanavanematel sai Mart Helmest kõrini ja pärast seda tegime petitsiooni.
Lihtne – neil sai kõrini ja meie tegime. Lõppude lõpuks – vanavanemate soove tuleb austada (vahel, kui sobib). Kuivõrd eetiline on vanavanemad omaenda poliitilise agenda ette rakendada, pole antud juhul tähtis.
Nii sündiski…
Miks sünnivad petitsioonid? Vastab sotside juht Indrek Saar – muidu on igav!
Tsiteerime: „Me ei taha taas mustvalget maailmapilti, sest see on üheülbaline, ebaõiglust tekitav ja tegelikult ka neetult igav“. Seega – igavuse peletamiseks, aga miks ka mitte?!
Siiski – kostab hääli, et tegelikult oleme siiski kõik üks homogeenne seltskond (st eesti rahvas) ja loome tegelikult seda, mis paljude arvates juba ammu loodud, ükskõik siis, kelle poolt.
Eesti ühiskonna- ja ajalooõpetajate seltsi esimees Madis Somelar: „…meil on üks ühine Eesti ning me loome seda koos…“. Või äkki kohustab midagi ühendavat ütlema positsioon?!
Olgu kuidas on, tegelikult on kõik eelnevad tegevused mõttetud, sest kõik on ju suurepärane! Ainuke häda seisneb selles, et inimesed sellest „juba hea olemisest“ aru ei saa!
Meie maailmanimega disainer Roberta Einer vähemalt saab ja kutsub heatahtlikult kah aru saama: „… keegi ei saa Eestis aru, kui hea siin on ja kui tõsine asi on koroona maailmas…“
Saa sa siis aru…”
Andres Raid, ajakirjanik
