19.03.2021
Ajakirjanik Andres Raid.
„Kõikvõimalike tähtsate komisjonide liikmetele paar tähelepanekut ja palvet koos nendega.
Kõigepealt – me ei ole lojused. Ehkki paljuski ja sageli meid just nii koheldakse ja meist nii arvatakse, on meist paljudel säilinud väärikus ja columna vertebralis (selgroog) koos sellega paluks meid sellistena ka käsitleda. Miks nii?!
Te räägite kogu aeg karjaimmuunsusest, karjas on aga teadupärast just igasugused lojused. Karjaste mõõtu te paraku välja ei anna, ammugi mitte vaimulikus tähenduses. Meie rikas emakeel annab viisakaks pöördumiseks küllaldaselt võimalusi – alustaks kasvõi kollektiivsest immuunsusest. Ebaõnnestunud otsetõlked ja laenud meie keelt kuidagi ei rikasta ega kaunista.
Teiseks – inimesel on üks tervis ja üks haridus. Paraku ei eksisteeri eraldi ei vaimset ega füüsilist tervist, esimesest räägivad kõikvõimalikud tegelased üha rohkem ja häälekamalt.
Inimesel on ÜKS tervis, seda võib vaadelda kolmest aspektist – füüsilisest, vaimsest ja mis üldsegi mitte väheoluline – ka sotsiaalsest. Sellest viimasest pole paraku keegi rääkinud, see pole teemaks olnud siiani üheski ametnikkonnas ega parlamendi sotsiaalkomisjonis – sellest ilmselt ei teatagi midagi.
Ometi on tervise kohta olemas ka WHO määratlus – selle kohaselt on tervis just vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu ÜHTSUS! Seega – senises jutud ja loosungid vaimsest tervisest kui omaette fenomenist on sulaselge, noh – ignorantsuse demonstratsioon.
Ja kolmandaks – kõik kes te räägite „ühtsest koolist“ või „ühtluskoolist“ – avage Eesti Entsüklopeedia (see õige, 1932-1937.a. Richard Kleisi toimetatud väljaanne) ja juba seal on ühtsuskooli mõiste kenasti lahti seletatud. See ei tähendanud õppekeelt, vaid ühesugust taset üle Eesti – lihtsustatult: seitsmenda klassi lõpetaja Tallinnast võis kolida Põltsamaale ja jätkata seal õpinguid kohalikus koolis 8. klassis ja Tallinnas saadud ettevalmistus võimaldas ilusti hakkama saada Põltsamaal, i.e. õppe kontsentrid olid vastavuses.
Mõnikord on kasulik lihtsalt vaadata, mis enne „mind“ juba tehtud on, kuid kui vundamenti ei ole, on tõesti raske. Raske on ka seda teadmatust varjata.
Pole ju palju tahetud?!“
Andres Raid, ajakirjanik