Urmas Sutropilt ilmus järjekordne propagandaüllitis1, mis kõneleb paraku, nagu meil ikka, rohkem kirjutajast kui asjast endast. Venelased tulevad! Kõik mis pole mainstream on kremlimeelsus, jne. Sellise kirjandi puhul oleks isegi leebe õppejõud öelnud – mitte arvestatud!
Aga valitsev hoiak on samas tõesti ähvardav – igasugune kontakt või läbikäimine naaberriigiga on kuradist ja siin tuleb unustada isegi oma huvid. Ukraina panustas alles hiljuti Clintonile, Trumpi nimetati otseselt tolaks ja seega põletati sillad – mida teha nüüd?! Meil ollakse pisut ettevaatlikumad, kuid Trump ja tema valikud on a priori kahtlased, kõige hullem on ortodoksist väimees ja Exxoni haist välisminister, kel meie meinstriimi kohaselt on ärisidemed Putiniga (tegelikult ei ole).
Nüüd ootaks paljastusi. Ja nimelt selle kohta, et ka osa meie armastatud kultuurieliidist on muutunud kremli käsilasteks („Edasi“ kunagi ärakaranud Neeme Järvist: „… ja vahetas oma tõelise ande hõbedaste juudaseeklite vastu…“). Milles asi?!
2015 aastal väntas vene tuntud režissöör Stanislav Govoruhhin filmi „Imelise ajastu lõpp“ ja see oligi imeline film. Selles kuulis ilusat eesti keelt, selles tegid kaasa Lembit Ulfsak, Ivan Kolesnikov, Kärt Tammjärv, Tõnu Kark, Elina Purde ja paljud teised. Miks me sellest midagi ei tea ja miks meile seda ei näidata? Lembit Ulfsak on paljude väliskriitikute arvates näitleja, keda millegipärast mujal suisa jumaldatakse, aga kodus millegipärast vaid minevikust pärit tuhmunud teadmatuse põhjal saab nautida. Said nüüd ju teisedki võib-olla esmakordselt kümnete miljonite suuruse auditooriumi?! Aga meil siin on vaikne… Miks seda meile ei näidata?!
Jookseb praegugi NTV-s film „Jokker“, selle osas „Opreatsioon Püünis“ teevad kaasa taas meie tuntud näitlejad, kahe riigi politsei vahel käib usin koostöö ning Tallinnatki saab näha pisut teises ja mõneti isegi huvitavamas rakursis kui harjunud oleme.
Urmas Sutrop – ärge jääge pidama, sest publik ootab uusi kremli agentide paljastusi!
___