Delfi ajakirjanik kultiveerib ühiskonnas rassismi ja õhutab pingeid

Delfi ajakirjanik Märt Roosna on kirjutanud loo “välejalast” Richard Pulstist, kuid kogu lugu on kokkuvõttes üks rassistlike pingete üleskütmine, ja seda reporteri poolelt.

Või nagu kirjutab üks kommentaatoritest: “Ajakirjanikud püüavad ikka lõhet ja vimma esile kutsuda. /…/ Vägisi püütakse kõigi vahenditega rassismi pähe määrida. Üksiku indiviidi (eriti kui inimesel on ka eesti juured) suhtes ei taha keegi nõiajahti pidada. Tundub, et üksjagu ajakirjanikke sooviks seda näha.”

Loo kangelane ise räägib sellest, et tal pole oma nahavärvi tõttu Eestis probleeme olnud ja inimesed on tema vastu sõbralikud. Ta leiab, et riigid peavad ise otsustama, keda nad vastu võtavad ja kritiseerib BLM-i liikumist kui liiga radikaalset ja marksistlikku.

Ja mis veel tähtsam – Richard Pulst on mitmeski asjas päri EKRE-ga, mida tunnistab ka Delfi ise. Pulst ütleb, et on EKRE inimestega rääkinud ja teab, et neil pole temasuguste inimeste vastu midagi, vaid nad ootavad eestimeelsust. Ka sõna “neeger” kasutamist peab ta pigem tavaks kui pahatahtlikkuseks.

Lugeja saab teada, et Richard Pulst on küll isa poolt võõrpäritolu, kuid suhtub Eestis toimuvasse igati positiivselt. Samas aga torkab silma ajakirjanik Märt Roosna pahatahtlikkus, soov pingeid üles kütta, leida kusagilt “rassismi” ja sellega oma kodumaa mainet rikkuda.

Ei saa ju teisiti tõlgendada seda, kui tõmmu nahavärviga inimeselt hakatakse küsima EKRE, võimalike rassistlike rünnakute, sõna “neeger”, BLM-i, pagulaste ja kõige muu kohta, mis võiks ajakirjanduse vahendatuna rassipingeid üles kütta.

Ometigi on Richard Pulst tuntud sportlane, kuid see ei tundu ajakirjanikku eriti huvitavat. Kõige muu kõrval valetab Märt Roosna ka selle kohta, nagu oleks siseminister Mart Helme öelnud, et neegrite pead on seest tühjad ja kõmisevad nagu õõnespuit. Mart Helme ütles seda mitte konkreetselt neegrite, vaid kõigi kehva aluspõhjaga välistudengite kohta, ega olnud sel ajal ka siseminister.

Delfi lugu on selge rassipingete otsimine (mida seekord ei õnnestunud leida) ja võimalusel suureks puhumine.
Siit ka hoiatus isa või ema kaudu välismaiste juurtega eesti noortele – Delfi ei soovi teiega rääkida teist kui inimesest, vaid teist kui teisest rassist inimesest. Sest just Märt Roosna sugused ei hooli õpetusest: “Ära näe nahavärvi, näe inimest!” – tema nägi intervjueeritava pisut tõmmumat nahka ja osalist võõrpäritolu koos kõmuloo võimalusega.