ERR-is ilmus hiljuti mainekujunduslik üllitis “Eksperdid: Kallase rahvusvaheline nähtavus toob kasu ka Eestile”, kuid reaalsus näitab, et ega too küll.
“Rahvusvaheline maine ja meie riigi nähtavus /…/ meid teatakse ja meist hoolitakse.” “See on ju sümboolne kapital, mida sellised esinemised koguvad! Mulje loeb – see, kes, mida ja kus ütleb. Õige inimene on õiges kohas”. “See on kindlasti Eestile hea, et meil on sedavõrd rahvusvaheliselt nähtav peaminister.” “Selles mõttes on meil vedanud – olla intellektuaalsel liidripositsioonil – see on ju puhas kuld! Targa poliitiku imago kandub üle ka rahvale.” “Tegu on ka kena inimesega, /…/ pealegi veel naisterahvas sobitub hästi ajakirjandusväljaannete vajadustega.” Nii kiideti Kaja Kallast ERR-is.
Tegelikkus on midagi muud. Märtsis kirjutas BNS: “Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäeval Brüsselis NATO tippkohtumisel, et Eesti vajab riiki NATO diviisi ja õhukaitset. “Eesti kaitseks vajame lahinguvalmis NATO diviisi, mis koosneb Eesti enda ja liitlaste üksustest ning juhtimisstruktuurist. Samuti vajame tugevamat õhukaitset. Kaitsevalmiduse esimene eesmärk on sõda ära hoida ning vajadusel igasugune rünnakukatse koheselt tagasi lüüa,” rääkis Kallas.
Mida aga ei tulnud, oli toetus Eestile, mis suundus hoopiski NATO kesk- ja lõunatiivale. ERR kirjutas: “USA president Joe Biden ütles neljapäeval, et NATO liidrid leppisid neljapäeval kokku Ida-Euroopa kaitsmise tugevdamises. NATO paigutab Slovakkiasse, Ungarisse, Bulgaariasse ja Rumeeniasse neli uut lahingugruppi.
Kolmapäeval selgus Riigikogus, et naispeaministri isik ei suuda lahti murda ühtki ust. Jutt käib Euroopa Liidu toetusest sõjapõgenike ülalpidamiseks: “Euroopa Komisjoni vaade on olnud see, et piiririigid ja need, kellel on siis suurem koormus. Tol hetkel, kui nad seda vaatasid, siis Eesti koormus ei olnud nii suur ja seetõttu Eesti sinna alla ei läinud. Ainult Tšehhi läks siis lisaks nendele riikidele, kes on Ukrainaga piirnevad riigid. Tšehhis siis oli kolm protsenti rahvastikust sõjapõgenikud. Eestil on see 2,7, nii et tegelikult seda peab edasi nõudma,” rääkis Kaja Kallas.
“Me oleme Euroopa Komisjonile korduvalt rõhutanud nendes läbirääkimistes, et ainult nendest vahenditest ei piisa ja vaja on lisarahastust. /…/ Ma loodan, et ka Euroopa Komisjonis olev Eesti volinik seda muret mõistab, seda muret seal ka tõstatab ja kaitseb. /…/ Meie ise tegeleme vaidlusega Euroopa tasandil, et need kulud sealt tagasi saada,” jätkas ta.
Kaja Kallase poliitturism toob naispeaministri ja Eesti tõesti mingis riigijuhtide seltskonnakroonikas nähtavale, aga reaalset kasu sellest pole, ei NATO lisavägede saamisel Eesti kaitseks ega euroabi saamisel sõjapõgenike ülalpidamiseks. See-eest on meil ilus ja kuulus peaminister.
UU