31.05.2022
Eesti firmad üritavad peaministri eeskujul ikkagi Vene-äri teha. Pilt on illustratiivne.
Liberaalsel meedial meeldib verbaalselt tümitada Ungarit, kes kasutab majanduse elushoidmiseks 60% ulatuses Vene naftat ega saa seda kiiresti asendada, samas aga jõuavad tasapisi sinnagi uudised, et ega ka Eesti niisama lihtsalt Vene kraamist ja sidemetest loobu.
Delfi rubriik Forte kirjutab: “Rahapesu andmebüroo andmetel on Eesti finantsasutused tänaseks külmutanud enam kui 17 miljoni euro ulatuses Venemaa raha. Samas on mitu Venemaa oligarhide kontrolli all ettevõtet ja ka Venemaa suursaatkond saanud eriloa raha liigutamiseks üle lubatud piiri, Eestisse vurab edasi ka Venemaalt pärit haruldaste muldmetallide maak.”
Meedias on palju juttu olnud ka tankeritest Tallinna reidil, mis veavad Vene naftat, suurenenud kaubaveost läbi piiripunktide idapiiril ja teistest jätkuvatest sidemetest agressiivse idanaabriga.
Majanduslikud kaalutlused on üks teema, aga paraku on võimupoliitikute suust tulev sõnavaht kahekeelne, sest see räägib Venemaa kinnipoomisest sanktsioonidega ja Kremli isoleerimisest, mis reaalsuses lõplikult siiski ei toimi. Kui majandushuvisid saab ära seletada, siis poliitikute valesid küll mitte.
UU